Leedu endine kaitseminister ja praegune Euroopa Parlamendi liige Rasa Juknevičienė väidab otsekoheselt, et EL-il puudub korralik Hiina-strateegia.

Paljudel on endiselt illusioon, et Hiinaga saaks luua mingisuguse nutika või positiivse suhte, ütles Juknevičienė Strasbourgis väljaandele Iltalehti.

Mina isiklikult sellesse ei usu. See puudutab diktatuuri ja kommunistlikku režiimi, mis ajab alati oma huve, sõnab ta.

EL on Hiinast majanduslikult sõltuv, kuna see on EL-i suurim impordipartner ja oluline elektroonika, akude ja päikesepaneelide tarnija. 2024. aastal tuli Hiinast üle viiendiku EL-i impordist ning kaubandusbilanss jäi enam kui 300 miljardi euro suurusesse defitsiidi.

Juknevičienė sõnul on EL-il sõltuvussuhte tõttu raske või isegi võimatu Hiinale survet avaldada. Brüsselis on hästi mõistetav, et Hiina on praegu Venemaa agressioonisõja suurim toetaja.

Mõttekoja Crea eelmisel nädalal avaldatud aruande kohaselt ostis Hiina augustis 47 protsenti kogu Venemaa toornafta ekspordist. Toornafta on Venemaa kõige olulisem ekspordiartikkel ja eelarve tuluallikas, mida riik kasutab Ukraina sõja rahastamiseks.

Eelmisel nädalal nõudis USA president Donald Trump, et EL kehtestaks Hiina toodetele 100-protsendilised imporditollid, et survestada Pekingit lõpetama Venemaa nafta ostmine.

Trump on ähvardanud Hiinale sanktsioonid kehtestada Kremli sõjamasina toetamise eest, kuid pole seni oma ähvardusi ellu viinud. USA peab praegu Hiinaga läbirääkimisi ka uue kaubanduslepingu üle.

Juknevičienė sõnul on Hiina ka EL-i suurim pikaajaline oht. Ilma tugeva majanduse ja kaitseta ei suuda EL väljakutsele vastu astuda.

Isegi USA ei leia õiget viisi selle probleemi lahendamiseks. Venemaa on praegu otsene ja vahetu oht, kuid pikas perspektiivis on Hiina muidugi veelgi suurem oht, lisas ta.

Leedu mäletab hästi 2021. aasta sündmusi Hiinaga, kui lubas Taiwani esindusel avada Vilniuses oma nime all kontori. Pekingi jaoks oli see samm punane lipp, kuna Hiina ei aktsepteeri ühtegi viidet Taiwani iseseisvusele ning karistas Leedut suhete külmutamise ja kaubanduse blokeerimisega.

Ametlikult toetab EL ühe Hiina põhimõtet, mis viitab valitseva Hiina Kommunistliku Partei seisukohale, et on ainult üks Hiina ja Taiwan on selle lahutamatu osa. Samal ajal hoiab EL Taiwaniga mitteametlikke majandus- ja kultuurisuhteid ilma riikliku tunnustuseta.

Rasa Juknevičienė sõnul peaks EL Taiwani tunnustama.

Absoluutselt. See on minu unistus. Kuid selleks on vaja Ameerika Ühendriikide ja teiste demokraatlike riikide ühist toetust. Meil ​​oleks vaja julgeid poliitikuid kõigis EL-i riikides, kuid kahjuks pole see realistlik, sõnab ta.

Poliitiku sõnul on Taiwan näide sellest, et demokraatia on võimalik kõikjal. Tema sõnul ei ole ükski riik püsivalt seotud diktatuuriga.

Samal ajal juhib Juknevičienė tähelepanu Hiina kasvavale võimule Aafrikas ja globaalses lõunas. Tema sõnul oli Hiinal veel mõned aastad tagasi väga lihtne oma mõjuvõimu maailmas laiendada, kuna Lääs ei pööranud sellele piisavalt tähelepanu.

Hiina kasutas pehmet jõudu ja võttis üle strateegilised sihtmärgid – tööstuse, sadamad, lennujaamad. Nad on võimelised riike üle võtma isegi ilma relvadeta, märgib ta.

Leedu roheliste parlamendiliige ja keskkonnavolinik aastatel 2019–2024 Virginijus Sinkevičius on oma sõnades palju ettevaatlikum.

Sinkevičiuse sõnul soovib praegune Leedu valitsus taastada suhted Pekingiga.

Peame tagama, et meie riiki ei alandataks, seega peame olema väga ettevaatlikud. Meil ​​peavad Hiinaga suhted olema, kuid küsimus on alati selles, mis hinnaga, sõnab ta.

Sinkevičiuse sõnul jäeti Leedu EL-Hiina koostööst välja, kui avas Taiwanile esinduse ja Hiina vastas diplomaatiliste suhete katkestamisega. Tema sõnul ei saanud sellest keegi kasu.

Külastasin Hiinat volinikuna ja mul olid Hiina ministritega väga konstruktiivsed suhted. On vale, kui laua ümber on 27 lippu, aga ainult 26 suursaadikut ja üks tühi tool, märgib ta.

Sinkevičiuse sõnul on Hiina eesmärk viimastel aastakümnetel olnud tugevdada oma iseseisvust ja samal ajal süstemaatiliselt suurendada lääneriikide sõltuvust Hiina toodetest, toorainest ja turgudest. See annab Hiinale mõjuvõimu.

Eksvoliniku sõnul on ainus realistlik viis, kuidas EL saab sellele reageerida, mitmekesistamine ehk Hiinast sõltuvuse vähendamine tootmise ja kaubanduse levitamise kaudu teistesse riikidesse ja piirkondadesse.

Sinkevičius ei poolda Hiina isoleerimist, kuid rõhutab, et EL peab pidama dialoogi ja otsima koostöövaldkondi, et suhteid tugevdada ja samal ajal potentsiaalselt vähendada näiteks Hiina pühendumust Moskva toetamisele.