Euroopa Liit andis Donald Trumpile ebasoodsa kaubanduslepinguga alla, kuna kartis kaotada USA sõjalist toetust.

Nii hindab Prantsuse mõttekoja Jacques Delorsi Instituudi (JDI) juhataja Sylvie Matelly, vahendab Iltalehti.

„See leping on otseselt seotud sõjaga Ukrainas,” ütles Matelly Helsingi Julgeolekufoorumil.

Sylvie Matelly, kes on JDI direktor olnud alates 2023. aastast, on majandus- ja kaitsetööstuse ekspert.

Matelly sõnul on Euroopa ettevaatlik suhete katkestamise suhtes Valge Majaga, kuna kardab Venemaale kaotada ilma Ameerika Ühendriikide toetuseta.

Me aktsepteerime seda ühepoolset kokkulepet, sest kardame Venemaad ja soovime sõja korral Ameerika Ühendriikidelt julgeolekut, sõnas ta.

Matelly sõnul võib teistel olla maailmas raske mõista, miks selline piirkond nagu Euroopa end nii nõrgaks peab.

Venemaa sõjalised saavutused Ukrainas Matellyt ei veena.

„Me oleme rikkad, tugevad, ühtsed ja meil on ühtne turg. Kas me tõesti vajame Ameerika Ühendriike nii väga? Miks me Venemaad nii väga kardame?” sõnab ta.

Euroopa ei suuda end praegu täielikult kaitsta, kuid Matelly hinnangul on mõne aasta pärast ressursse oma kaitse eest hoolitsemiseks, kui on poliitilist tahet ja enesekindlust.

Donald Trump ähvardas suvel kehtestada EL-ile purustavad imporditariifid. Kardeti, et olukord eskaleerub kaubandussõjaks.

Juulis andis EL alla. Trump ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen allkirjastasid kaubanduslepingu, mille kohaselt kehtestavad Ameerika Ühendriigid enamikule Euroopa toodetele 15-protsendilised imporditollid.

EL ei kehtestanud Trumpile vastutasuks tolle ja lubas teha Ameerika Ühendriikidesse suuri investeeringuid.

Mitmed eksperdid leiavad, et EL mitte ainult ei andnud alla, vaid laskis end Trumpil ära kasutada.

EL alustas läbirääkimisi strateegiaga, mille eesmärk oli Ameerika Ühendriikidele meeldida, selle asemel, et end vastandada, ütles Helsingi Ülikooli poliitökonoomia teadur Antti Ronkainen juulis väljaandele Ilta-Sanomat.

Kaubanduse ja EL-i majanduse vaatenurgast on võimatu mõista, miks me sellele lepingule alla kirjutasime, ütleb Sylvie Matelly nüüd.

Matelly sõnul on lepingut lihtsam mõista, kui arvestada Ukraina sõda. EL tahtis ilmselt aega võita ja hoida Ameerika Ühendriike sõja lahendamisse kaasatuna, hindab Matelly.

Kas see oli halb tehing? Võib-olla. Aga kas meil oli valikut? Tõenäoliselt mitte, märgib ta.

Matelly sõnul on Euroopal palju rohkem kaalul kui Ameerika Ühendriikidel. Eurooplaste jaoks tähendab transatlantiline suhe julgeolekut ja NATO viiendat artiklit, mis kohustab liikmesriike üksteist kaitsma.

Ameerika Ühendriikide jaoks on transatlantiline suhe lihtsalt viis turule pääseda. Mitte ainult kaupade ja teenuste, vaid ka relvade jaoks.

Matelly sõnul on NATO endiselt olemas, kuna sõjaline liit pole Ameerika Ühendriikidele eriti kulukas ja riik saab Euroopale palju relvi müüa.

Euroopa investeerib nüüd oma kaitsesse, et Trump oleks rahul ja Ameerika Ühendriigid oleksid NATO-s.

Matelly hinnangul võib Euroopa kaitse tugevdamine aga tegelikult Ameerika huvi Euroopa vastu hoopis vähendada.

Kui Euroopa arendab oma kaitsetööstust ja saavutab sõltumatuse, ei pea Euroopa armeed enam Ameerika tooteid ostma, märgib ta.

Sylvie Matelly sõnul elatakse Euroopas kujutlustes, et Ameerika Ühendriigid aitavad sõja lõpetada. Hiinal ja Ameerika Ühendriikidel pole aga sõja lõpetamise vastu mingit huvi, jätkab ta.

Matelly sõnul tuleb sõja lõpetamiseks Trumpi veenda sõja hävitavas iseloomus.

Matelly sõnul võib see nõuda näiteks Hiina kaasamist läbirääkimistesse või seda, et Euroopa ostaks rohkem Ameerika tooteid.

Trump peab olema veendunud, et see sõda on ohuks rahvusvahelisele tasakaalule ja maailmamajandusele, ütleb Matelly.