Endine Briti luure MI5 juht ütles, et need, kes arvavad, et Ühendkuningriik on juba Venemaaga sõjas, neil „võib õigus olla”.

Paruness Manningham-Buller, kes oli MI5 peadirektor aastatel 2002–2007, meenutas kohtumist Vladimir Putiniga pärast G8 kohtumist 2005. aastal ja ütles: „Me kõik lootsime, et Venemaa varasem ajalugu ei jää peale… me eksisime selles.”

Juunis ütles Ühendkuningriigi kaitsenõunik dr Fiona Hill, et „mürgituste, mõrvade, sabotaažioperatsioonide, igasuguste küberrünnakute ja mõjutusoperatsioonide” tõttu on õiglane järeldada, et „Venemaa on meiega sõjas”, vahendab Sky News.

Briti parlamendi ülemkoja ehk lordide koja ametlikus taskuhäälingus esinedes ütles paruness Manningham-Buller: „Dr Hill teab Putinist ilmselt rohkem kui keegi teine.”

Ta lisas: „Pärast Ukraina sissetungi ja mitmesuguseid asju, mida ma lugesin venelaste siinsetest tegemisest – sabotaaž, luureandmete kogumine, inimeste ründamine ja nii edasi… Fiona Hillil võib õigus olla, kui ta ütleb, et me oleme juba Venemaaga sõjas.

See on teistsugune sõda, aga vägivald, küberrünnakud, füüsilised rünnakud, luuretöö on ulatuslik.”

Paruness Manningham-Buller töötas luureasutuses MI5 34 aastat, saades 2002. aastal peadirektoriks ja minnes 2007. aastal pensionile.

Lord Speaker’s Corneri podcastis meenutas ta kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga pärast G8 kohtumist Gleneaglesis Šotimaal.

„Me kõik lootsime, et Venemaa varasem ajalugu ei jää peale ja et Nõukogude Liidu lagunemisel on meil potentsiaalne partner,” ütles ta, „ja see oli üks põhjusi, miks Putin oli 2005. aastal G8 kohtumisel koos meiega.”

Endine MI5 juht lisas: „Kohtusin temaga, kui ta Londonisse tuli. Tegelikult me ​​aga eksisime selles, sest Venemaa on Lääne suhtes äärmiselt vaenulik ja me oleme seda igasugustel viisidel näinud.

Ma ei osanud ette näha, et aasta pärast tellib ta [Vene dissidendi Aleksandr] Litvinenko mõrva Londoni tänavatel.”

Endine FSB agent Litvinenko suri 2006. aastal, peaaegu kolm nädalat pärast radioaktiivse poloonium-210-ga mürgitatud tee joomist, mis on haruldane ja väga tugev radioaktiivne isotoop.

Enne Venemaalt põgenemist ja Briti kodakondsuse saamist süüdistas Litvinenko Putinit korruptsioonis. Arvatakse, et ta jõi Londoni hotellis teed kohtumisel kahe Vene spiooniga.

Endine luurejuht rääkis ka lääneriikide pehmest võimust, meenutades „ameeriklaste rahastatud HIV-alast tööd Aafrikas” ja märkides, et välisabi kärpimine „tähendab, et teeme ruumi sõbralikule Hiina diplomaadile”.

Ta lisas: „Kui me maailmast eemaldume, saavad nad sisse kolida, sest neil on tugev majanduslik baas, seega arvan, et pehme võim… olgu selleks BBC World Service, abi või demineerimine, kõik see aitab oluliselt kaasa meie mõjuvõimule maailmas ning on ka humanitaarse tähtsusega.”

Kergemas toonis rääkis paruness Manningham-Buller, et ta oskab lugeda tagurpidi – öeldes: „See on professionaalne anne!” – ja et tema ema aretas Teise maailmasõja ajal luure eesmärgil kirjatuvisid.

Mary Manningham-Bulleri, hilisema vikontess Dilhorne’i lugu rääkides ütles paruness: „Tuvid lasti langevarjudega vitstest korvides okupeeritud Prantsusmaale ja (nad) tõid tagasi jalgade külge kinnitatud sõnumeid ning seejärel helistas ta sõjaministeeriumisse või tuli keegi sõnumitele järele.”

„Meie perekonnas oli lugu, mida ma alati pidasin apokrüüfiliseks, et üks tema tuvidest oli toonud tagasi teavet Peenemünde V-2 (raketi)baasi kohta, mida seejärel RAF pommitas,” sõnas ta.

„Aga hiljem avastasin, et sellest oli olemas ülestähendus ja see oli tõsi, ning tuvi sai selle eest Dickini medali. Mulle meeldib see, et ainult britid annavad loomadele medaleid,” lisas ta.