Venemaa provokatsioonid oma Euroopa NATO naabrite vastu on viimastel nädalatel selgelt intensiivistunud.

Augusti lõpus levisid Eestis laialdaselt teated, et sõjahirm on levinud üle kogu riigi, vahendab Iltalehti.

Selle nädala alguses tulistas Poola alla Vene droonid, mis olid rikkunud Poola õhuruumi.

Droonirünnak toimus vaid paar päeva enne Vene ja Valgevene ühiste Zapadi sõjaväeõppuste algust, mis on põhjustanud ka Euroopas tegutsemist.

Kremli-meelsete propagandistide sõnul õhutavad Euroopas paanikat just Poola ja Balti riigid.

Iltalehti intervjueeris Strasbourgis Leedu, Läti ja Eesti Euroopa Parlamendi saadikuid nende vaadete kohta Venemaale ja sõjaohule Balti riikides.

Endine Eesti välis- ja kaitseminister Sven Mikser ütles Iltalehtile, et Venemaa ohtu ei tohiks pisendada. Tema sõnul on Eestit korduvalt süüdistatud ohuga liialdamises, kuid ajalugu on näidanud vastupidist.

Me ei tohiks mingil juhul paanikasse sattuda. Koos oleme piisavalt tugevad, et vajadusel Venemaa agressiivsetele sammudele vastu seista. Kuid oht on väga reaalne, ütles ta.

Mikser läheb ajas tagasi aastasse 2008, mil Venemaa ründas Gruusiat. Ta ütleb, et Eesti hoiatas toona Venemaa agressiooni eest, kuid jäi oma kahtlustega üksi. Tol ajal pidasid paljud Euroopa pealinnad Balti riikide hoiatusi liialdatuks.

Paljud Lääne-Euroopa kolleegid ütlesid meile, et me ei peaks Venemaa ohu suhtes nii paranoilised olema, et oleme liiga süvenenud oma traumaatilisse minevikku, jätkas ta.

Aga meil oli õigus. Sama naiivsus kordus 2014. aastal, meenutas ta.

Rasa Juknevičienė, kes oli Leedu kaitseminister aastatel 2008–2012, on Euroopa Parlamendis tuntud kui Ukraina kindel toetaja.

Juknevičienė sõnul näitasid luureteated, et Putin oli valmis Balti riike ründama juba 2019. aastal, kuid Ukraina nurjas need plaanid.

2012.aastal andsid ameeriklased Pentagonis mulle olukorra kohta salajase ülevaate. See oli täpselt see, mida meie enda sõjaväeluure nägi – Venemaa oli paigutanud oma kõige moodsamad relvad meie piiride lähedale, ütles ta.

Kui ukrainlased 2013. ja 2014. aasta Maidani ülestõusu ajal vastupanu osutasid, oli Putin sunnitud Ukraina kontrolli all hoidmiseks üle minema plaanile B. Juknevičienė sõnul on sama tõsi ka praegu.

Juknevičienė sõnul on Ukraina kaitse edukus ülioluline.

Piisab Venemaa propaganda kuulamisest. Vastasel juhul on peamine sihtmärk Balti riigid. Samal tasemel on nüüd ka Soome, märkis ta.

Juknevičienė sõnul on Putini armee lüüasaamine Ukrainas ainus tõeline tee muutusteks Venemaal. Ajalugu on tema sõnul õpetanud, et diktatuurid muutuvad ainult lüüasaamise kaudu, mitte sisemise soovi ajel.

Endine Läti välisminister ja kauaaegne Euroopa Parlamendi liige Sandra Kalniete ütleb, et sõjahirm on jätnud jälje tavaliste lätlaste ellu.

Kalniete rõhutab, et lätlased mõistavad, et panused on kõrged. Ta ütleb, et Ukraina saatus määrab ka Balti riikide tuleviku.

Enamik minu sõpru, kes poliitikas ei osale, mõistavad selgelt, et Ukraina sõda on meie sõda, räägib ta.

Kalniete sõnul on nüüdseks möödas külma sõja järel Euroopas valitsenud idee, et rahu saab tagada kaubandus- ja majandussuhete kaudu.

Inimesed mõistavad, kui habras on demokraatia ja kui habras on rahvusvaheline õigus, märgib ta.

Kalniete rõhutab, et ta on väsinud kuulmast EL-is ainult sõnu ilma tegudeta.

Olen sõnadest lõpmata väsinud. Olen ise kirjanik, seega on mul sõnade raskusega eriline suhe, lisab ta.

Kalniete sõnul meeldib Brüsselile rääkida kaitsest, sanktsioonidest ja Ukraina toetamisest, aga need lihtsalt ei kajastu piisavates tegudes.

Eesti europarlamendi liige ja endine välisminister Urmas Paet ütleb, et Euroopa kannatab poliitilise juhtimise defitsiidi all.

Asi pole enam ainult Venemaa sõjas Ukraina vastu, vaid Venemaa võimsas hübriidsõjas kogu Euroopa vastu, sõnab ta.

Soomes olete seda ise näinud, kuid liiga paljud Euroopa poliitilises eliidis ei mõista ikka veel, et mäng on palju suurem kui ainult Ukraina sõda, jätkab ta.

Eesti poliitik lisab, et eestlased on sõjaohuga juba harjunud.

Paeti sõnul peab EL tegema rohkem, näiteks arestima Venemaa keskpanga külmutatud varasid Ukraina kasuks ja parandama sanktsioone.

Leedu europarlamendi liige Virginijus Sinkevičius, kes oli aastatel 2019–2024 EL-i keskkonnavolinik, võtab samuti seisukoha EL-i Venemaa-poliitika probleemide osas.

Meil ​​puudub ühtne ohutaju. See võib olla sarnane Soomes ja Leedus, aga mitte Kreekas ega Hispaanias, ütleb ta Iltalehtile.

Sinkevičius võrdleb Euroopa kaitsesse investeerimist elukindlustusega.

See on nagu kindlustus. Sa maksad ja kui midagi ei juhtu, siis tundub, et raha on raisatud. Aga kui midagi juhtub, on sul turvalisus, ütleb ta.

Me peame investeerima heidutusse, et röövijad ja vägistajad, keda nimetatakse ka Vene armeeks, ei siseneks meie territooriumile, sõnab ta.