Arvatakse, et Arktika on viimastel aastatel muutunud Venemaa presidendi Vladimir Putini jaoks üha olulisemaks prioriteediks.

Venemaa täpsete plaanide kohta selles piirkonnas on vähe teada, kuid viimase viie aasta jooksul on Venemaa eelarvekulutused Arktikale kahekordistunud, ütles Prantsuse väljaandele L’Express mõttekoja Center for European Policy Analysis teadur Mihhail Komin.

Komini sõnul on see „radikaalne muutus”, eriti kuna Venemaa majandusel pole sõja-aastatel hästi läinud.

Putin pole ainus. Arktika pakub laialdast huvi ka Euroopa ja USA poliitikakujundajatele ja sõjaväejuhtidele, nii majanduslikel kui ka kaitsealastel põhjustel.

Komin kahtlustab, et Kreml kardab NATO laienedes kaotada oma sõjalist domineerimist ja juurdepääsu Arktika loodusvaradele.

Seetõttu on Komini sõnul Arktika Venemaa ja NATO järgmise konflikti kõige tõenäolisem sündmuspaik.

„Kui Venemaa leiab, et sõda NATO-ga on vältimatu, ründaks ta tõenäoliselt esimesena Arktikas. Ennetav sõjaline operatsioon püüab kindlustada strateegilisi ressursse põhjas,” kirjutas Komin augustis Economisti arvamusloos.

Komini sõnul usub enamik Venemaa ja Lääne eksperte, et Moskva tuumarelv tugineb märkimisväärselt Põhjas asuvatele tuumaallveelaevadele.

Venemaale kehtestatud sanktsioonid on takistanud riigi püüdlusi Arktika piirkonnas leiduvate loodusvarade, näiteks gaasi ja nafta ärakasutamisel.