Vene droonide sissetung Poola õhuruumi on tekitanud Euroopas tungi surve avaldamiseks Venemaale. Survet on tekitanud ka USA president Donald Trump, kes nõuab, et Euroopa lõpetaks Venemaa fossiilkütuste ostmise.

Soome president Alexander Stubb ütles eelmisel nädalal, et Trumpil on õigus.

„Sõrm osutab kahele kohale. Üks on Ungari ja teine ​​on Slovakkia. Ja loomulikult tagame, et president Trump teab, kes Venemaa energiat ostes Venemaa sõjamasinat toidab,” ütles Stubb neljapäeval oma Ukraina visiidi ajal.

Laupäeval teatas Trump, et Ameerika Ühendriigid on valmis kehtestama Venemaale uusi sanktsioone, kui kõik NATO liitlased nõustuvad lõpetama Venemaa nafta ostmise.

Yle uuriv lugu näitab, kui raske on Euroopal olnud Venemaa energiast täielikult vabaneda.

CREA uurimisinstituudi veebruarikuise hinnangu kohaselt maksis Euroopa ainuüksi eelmisel 2024. aastal Venemaa fossiilkütuste eest rohkem kui ta Ukrainale rahalist toetust andis.

CREA arvutas, et EL importis Venemaa fossiilkütuseid 21,9 miljardi euro väärtuses, samas kui Ukrainale antud rahaline toetus oli 18,7 miljardit eurot.

Venemaa agressioonisõja tõttu Ukrainas on EL keelanud Venemaa toornafta impordi meritsi, mis on vähendanud toornafta importi 90 protsenti.

Ungari ja Slovakkia impordivad Družba torujuhtme kaudu jätkuvalt umbes 200 000–250 000 barrelit Venemaa naftat päevas. See vastab umbes kolmele protsendile EL-i kogu naftavajadusest. Ungari ja Slovakkia on jätkanud ka torujuhtmegaasi importi Venemaalt.

Ukraina on hiljuti intensiivistanud rünnakuid Venemaa rafineerimistehastele ja naftaterminalidele. Muuhulgas on rünnatud torujuhet Družba ja Soome lahes asuvat Primorski (endine Koivisto) naftasadamat.

Mitmed EL-i riigid on Venemaa agressioonisõja kiuste jätkanud ka Venemaa veeldatud maagaasi ehk LNG ostmist.

Eelmisel aastal ostsid EL-i riigid rekordkoguse Venemaa veeldatud maagaasi. Selle import Venemaalt EL-i suurenes eelneva aastaga võrreldes üheksa protsenti.

Hinnanguliselt impordivad EL-i riigid sel aastal Venemaalt 13 protsenti kogu oma maagaasist. Enne Venemaa sissetungi Ukrainasse oli see osakaal 45 protsenti.

Eelmisel aastal olid Venemaa LNG suurimad ostjad EL-is Prantsusmaa, Holland ja Belgia, kuid keskkonnaorganisatsioonide aruande kohaselt imporditakse Venemaa gaasi endiselt Saksamaale.

Märkimisväärne LNG importija on Saksamaa föderaalvalitsusele kuuluv SEFE, millel on endiselt kehtiv leping Venemaa gaasifirmaga Novatek.

Soome lõpetas Venemaa LNG impordi eelmisel suvel. Sel ajal suutis riigile kuuluv ettevõte Gasum EL-i sanktsioonide abil pikaajalisest tarnelepingust vabaneda.

Juunis esitas Euroopa Komisjon seaduseelnõu, mis lõpetaks Venemaa nafta ja maagaasi impordi 2028. aasta alguseks.

Idee seisneb selles, et enamik liikmesriike saab seaduse heaks kiita, mis takistaks Ungaril ja Slovakkial seda blokeerida.

Seaduseelnõu ei kaotaks ikkagi erandit, mis on seni lubanud Ungaril ja Slovakkial Venemaa naftat importida.

Ungari ja Slovakkia on vastu EL-i plaanidele katkestada energiaimport Venemaalt, hoiatades, et see toob kaasa kõrgemad hinnad ja energiapuuduse.

Ungari sõlmis eelmisel nädalal Briti energiagigandi Shelliga uue maagaasi tarnelepingu. Ungari rõhutas, et leping ei tähenda, et ta üritab end Venemaa gaasist võõrutada.

„Mitmekesistamine ei tähenda olemasolevatest allikatest ja marsruutidest loobumist, pigem vastupidi,” ütles välisminister Péter Szijjártó.

USA energeetikaminister Chris Wright külastas eelmisel nädalal Euroopat, et edastada Trumpi administratsiooni sõnumit.

Wright ütles reedel, et Euroopa Liit võiks end Vene maagaasist võõrutada kuue kuu kuni aasta jooksul, asendades selle USA veeldatud maagaasiga. Wrighti sõnul on USA oma seisukoha EL-i ametnikele teatavaks teinud.

Wright kohtus oma reisil EL-i energeetikavoliniku Dan Jørgenseniga.

Jørgensen ütles neljapäeval, et EL-i plaan end Venemaa energiast võõrutada on juba piisavalt ambitsioonikas ja EL keskendub nüüd selles kokkuleppele jõudmisele.

Jørgensen ütles Reutersile, et USA ei ole EL-ile ajakava kiirendamiseks survet avaldanud.

Ameerika Ühendriigid on kehtestanud Indiale trahvitollid, kuna see ostab Venemaa naftat. India on süüdistanud Läänt silmakirjalikkuses.

Trump on kutsunud EL-i üles kehtestama Hiinale kuni 100-protsendilised ja Indiale sarnased tollitariifid.

USA rahandusminister Scott Bessent on öelnud, et Ühendriigid on valmis Venemaale survet suurendama, kuid ka Euroopa peab tegutsema, et Venemaad läbirääkimiste laua taha sundida.

Siiski on kahtlusi, kui siiras on Trumpi administratsioon sanktsioonide karmistamisel.

EL-i jaoks tundub Trumpi nõudmine kehtestada Hiinale ja Indiale 100-protsendilised imporditariifid võimatu. See omakorda võiks anda Trumpile alibi mitte midagi tegemisele.

Trumpi nõudmine lõpetada Vene nafta ostmine kehtib kõigi NATO riikide, sealhulgas Türgi kohta. Türgi on olnud Hiina ja India järel suuruselt kolmas Vene nafta ostja.

Kui NATO teeb nii, nagu ma ütlen, lõpeb SÕDA kiiresti ja kõik need elud päästetakse! Kui mitte, siis raiskate lihtsalt minu ja Ameerika Ühendriikide aega, energiat ja raha, kirjutas Trump laupäeval oma Truth Sociali sotsiaalmeedia kontol.

Samal ajal on Trumpi administratsioon juba huvitatud energiatehingutest Venemaaga.

Reutersi allikate andmetel on USA ja Venemaa ametnikud lisaks Ukraina läbirääkimistele arutanud ka mitmeid energiatehinguid.

Arutelude käigus on käsitletud ka seda, kas USA naftakompanii Exxon Mobil võiks naasta Sahhalin-1 nafta- ja gaasiprojekti juurde Venemaa Kaug-Idas.

Samuti tõstatati võimalus osta USA seadmeid Venemaa veeldatud maagaasi projektide jaoks, mis on nüüd sanktsioonide all.

Aruteludel tõstatati ka idee, et USA ostaks Venemaalt tuumajäälõhkujaid. Võimalikke tehinguid on arutatud ka Valges Majas president Trumpiga.

Wall Street Journal teatas, et Exxon Mobili kõrgem juht on sel aastal pidanud Venemaa riikliku Rosneftiga läbirääkimisi Sahhalini projekti juurde naasmise üle, kui Ameerika Ühendriigid ja Venemaa annavad sellele Ukraina rahuprotsessi osana rohelise tule.

Exxon lahkus Sahhalini projektist pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aastal Ukrainas ulatuslikku pealetungi. Ettevõte üritas oma osalust projektis müüa, kuid Venemaa riik blokeeris müügi ja tühistas oma osaluse projektis.

Samal ajal tihendab Venemaa oma energiasuhteid Hiinaga. Septembri alguses leppisid Venemaa ja Hiina kokku uue maagaasitorustiku marsruudis ja tarnemahtudes, teatas riiklik uudisteagentuur RIA Novosti.

Riigid on pikka aega pidanud läbirääkimisi gaasitorustiku Siberi Jõud 2 üle. Lepingu sisu kohta on väga vähe täpset teavet.

Dokumendi kohaselt läbib torujuhe Mongooliat ja transpordib umbes 50 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.