Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova avaldas sotsiaalmeedias postituse, milles ta võtab seisukoha Soome presidendi Alexander Stubbi esmaspäevasel Washingtoni kohtumisel tehtud kommentaaride kohta.

Stubb ütles Trumpi kohtumisega seoses, et Soomel on Venemaaga ajalugu Talve- ja Jätkusõjast. Stubbi sõnul leiti Venemaaga lahendus 1944. aastal. Ta usub, et venelastega leitakse lahendus ka nüüd, aastal 2025, vahendab Iltalehti.

Küsimus on selles, kas Stubb sai sõnumist tervikuna aru? kirjutab Zahharova.

Zahharova kordab vana Nõukogude valet Mainila laskude kohta ja väidab, et Talvesõda algas Soome provokatsiooni tagajärjel. Putini ametiajal on Venemaa hakanud vana valeväidet taaselustama ja seda on Venemaa propagandas laialdaselt korratud.

Zahharova sõnul liitus Soome pärast lühikest pausi pärast Talvesõda avalikult Hitleri vägedega ning ta väidab, et Soome pani sõja ajal toime tõelisi sõjakuritegusid.

Zahharova väidab, et just soomlased mängisid olulist rolli Saksa armee Põhjadiviisis Leningradi blokaadi ajal – see oli Nõukogude elanikkonna genotsiid.

Vene propaganda on varemgi esitanud palju sarnaseid väiteid, kujutades soomlasi suurusehullustuses paremäärmuslaste ja natside käsilastena. Tegelikult piirdus Soome roll Leningradi blokaadis ajaloolase Oula Silvennoineni sõnul rinde sulgemisega linna põhjaosas.

Paljud valusad hetked Soome ajaloos, näiteks 1918. aasta Viiburi veresaun on Soome historiograafias avalikult läbi käidud. Erinevalt näiteks kuritegudest, mida Nõukogude Liit oma kodanike vastu toime pani.

Zahharova väidab ka, et Soome rajas Nõukogude Karjalasse 14 koonduslaagrit. Venemaa on varem muu hulgas väitnud, et Soome hukkas tsiviilisikuid, kes aga tegelikult olid Stalini tagakiusamise ohvrid.

Pärast ajaloo moonutatud ümberjutustust väitis Zahharova, et Soome vahetas hiljem poolt ja läks üle Nõukogude leeri.

Helsingi hülgas Hitleri ja natsid ning liitus sõtta Nõukogude poolel, algas Lapimaa sõda. Eilsed Soome liitlased pöörasid oma relvad Saksa natside vastu, märkis Zahharova.

Zahharova sõnul saab soomlaste tegusid seletada Punaarmee võiduga.

Kavalad soomlased otsustasid sõlmida Nõukogude Liiduga rahu, et riik ei satuks Teises maailmasõjas lüüasaanute nimekirja, märkis ta.

Sel põhjusel peaks Soome Zahharova sõnul nüüd ühinema Vene vägedega ja alustama sõda Ukraina vastu, kui Soome tahaks tegutseda samamoodi nagu 1944. aastal.

Soome ajaloolaste väitel aga algas Lapi sõda seetõttu, et Nõukogude Liit sundis Soomet seda tegema.

Stubb ise kommenteeris oma 1944. aasta viidet pressikonverentsil. Stubbi sõnul ei viidanud ta Ukraina territooriumide loovutamisele Venemaale.

Soome oli sel ajal üksi. Alternatiive polnud. Olen palju rääkinud riigi kolmest nurgakivist: iseseisvus, suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus. Soome säilitas 1944. aastal oma iseseisvuse, kuid kaotas suveräänsuse ja territooriumid, ütles Stubb.