Vene välisminister Sergei Lavrov kommenteeris pikalt ja tuliselt Soome presidendi Alexander Stubbi avaldust Soome territoriaalsete loovutuste kohta 1944. aastal.

Esmaspäeval Washingtonis toimunud Donald Trumpi, Volodõmõr Zelenski ja Euroopa liidrite kohtumisel võrdles Stubb praegust olukorda Ukrainas Soome territoriaalsete loovutustega 1944. aastal, vahendab MTV.

Vene välisministeeriumile antud intervjuus väitis Lavrov, et Soome ja Ukraina vahel on ka teisi sarnasusi. Sarnaselt Ukrainale on ka Soome Lavrovi sõnul pikka aega olnud edukas tänu koostööle Nõukogude Liidu ja Venemaaga, eriti energeetikasektoris.

Pikka aega pärast Teist maailmasõda olid Soomel parimad tingimused majanduskasvuks, sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja elanikkonna heaolu tagamiseks, mis oli suuresti võimalik tänu energiavarustusele ja koostööle Nõukogude Liidu ning hiljem Vene Föderatsiooniga, ütles Lavrov.

Lavrovi sõnul on Soome NATO-ga liitudes loobunud kõigist oma erisuhetest Venemaaga tulenevatest hüvedest.

Lavrov meenutas, et Soome allkirjastas lepingu, milles mainiti igavest neutraalsust. Lavrov pidas silmas YYA lepingut ehk 1948. aastal allkirjastatud Soome ja Nõukogude Liidu sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise lepingut.

Kus see kõik on? Nüüd on nad (soomlased) liitunud struktuuriga, mis peab Venemaad vaenlaseks, ütles Lavrov NATO-le viidates.

Mis puutub Venemaasse, siis Lavrovi sõnul ei ole riik rikkunud ühtegi rahvusvahelist lepingut ja eesmärk pole kunagi olnud territooriumide hõivamine.

„Krimmi, Donbassi või teiste territooriumide hõivamine pole kunagi olnud meie eesmärk. Meie eesmärk oli kaitsta venelasi, kes on nendel maadel elanud sajandeid, ja valanud nende maade eest verd,” väitis Lavrov.

Lavrovi intervjuu on täismahus avaldatud Vene välisministeeriumi veebisaidil ja sel teemal on kirjutanud arvukad Venemaa meediaväljaanded, sealhulgas ärileht Kommersant.

Helsingi Ülikooli Venemaa keskkonnapoliitika professor Veli-Pekka Tynkkynen ei olnud Lavrovi avaldustest üllatunud, kuna need jätkavad imperialistlikku narratiivi, mis on aastakümneid domineerinud Nõukogude Liidus ja hiljem Venemaal.

Venemaa on näiteks ka Balti riikide okupeerimise pärast Teist maailmasõda raaminud nii, et Nõukogude Liit tõi sinna arengu ja industrialiseerimise ning et ilma selleta poleks Balti riigid arenenud, märgib Tynkkynen.

Venemaa narratiiv on seotud ideega, et Venemaa on alati heategija ning et teised riigid, näiteks Balti riigid ja Soome on tänamatud ega mõista, mida Venemaa on nende heaks teinud.

Tynkkyneni sõnul on Lavrovi sõnades ka terake tõtt, kuna idakaubandus oli Soome jaoks omal ajal omamoodi edulugu.

Soome sai Nõukogude Liidult suhteliselt odavat energiat ja teisalt suutis eksportida Nõukogude Liitu kaupu, mis poleks lääneriikides kaubanduslikult tasuvad olnud.

Hea näide selle kohta on Soome rõivatööstus. Soome rõivad ei teinud Lääne turul suurt läbilööki, kuid Nõukogude Liidus müüdi neid nagu sooje saiu, ütleb Tynkkynen.

Soome kaubavahetusel Nõukogude Liiduga oli aga varjukülg. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal kokku varises, langes Soome sügavasse majanduslangusesse, osaliselt seetõttu, et pidi leidma Nõukogude Liidu asemel teisi kaubanduspartnereid. 1980. aastate lõpus moodustas Soome eksport Nõukogude Liitu umbes 10–15 protsenti kaubaekspordist.

Kui Nõukogude Liit kokku varises ja sinna enam midagi ei eksporditud, märgati, et olime üles ehitanud üsna konkurentsivõimetu tekstiili- ja rõivatööstuse. See maksid kätte 1990. aastate alguse majanduslanguse ajal, ütleb Soome Panga vanemnõunik Laura Solanko.

Tynkkynen nõustub. Kui Soome oleks pärast Teist maailmasõda orienteerunud Lääne turule Nõukogude Liidu asemel, oleks heaoluühiskonna ülesehitamine ja majanduskasv ilmselt kiirem olnud.

Soome oli aga Teises maailmasõjas lüüa saanud riik ja Nõukogude Liit dikteeris meile rahutingimused, seega polnud sõltuvus Nõukogude Liidust meie valik, ütleb Tynkkynen.

Pärast sõda õigustati vajadust lihtsalt voorusena, sest midagi muud polnud teha, lisab Solanko.

Soome pidi maksma Nõukogude Liidule kuue aasta jooksul sõjareparatsioone 300 miljoni sõjareparatsioonide dollari väärtuses. Summa oli tohutu.

Solanko sõnul on sõjareparatsioonide väärtus aastatel 1944–1952 arvutatud neljaks protsendiks Soome SKP-st. Sõjareparatsioonide maksmine on meie majanduses ja näiteks metsanduses endiselt nähtav, ütleb Solanko.

Venemaa on sageli väitnud, et sõjareparatsioonid on Soomele tegelikult kasuks tulnud, sest need sundisid teda industrialiseerima. Vastuargumendina võiks väita, et Soome oleks pärast sõda ilmselt niikuinii industrialiseerunud, sest riik tuli uuesti üles ehitada, kommenteerib Solanko.

Lavrovi jutt kõlab Solankole nagu nõukogude ajast tuttav liturgia ja propaganda.

Soome on juba ammu olnud mitu korda jõukam kui tänapäeva Nõukogude Liit või Venemaa, mistõttu on Solanko sõnul üsna kummaline mõelda, et Soome on jõukaks saanud ühe riigiga, Nõukogude Liidu ja Venemaaga eritingimustel kaubeldes.

Jah, meie rikkuse allikad on täiesti mujal, sõnab Solanko.