Venemaa investeerib nüüd kõvasti oma mereväkke, mis annab märku tema valmisolekust konfliktiks Läänega, seisab Kiievi ülikooli aruandes.

Kiievi Majanduskõrgkooli aruandes analüüsitakse Venemaa sõjatööstust, uurides selle logistikavooge, vahendab Ilta-Sanomat.

Aruande kohaselt on terase tarbimine teatud laevatehastes, näiteks Peterburis ja Soome lähedal asuvas Viiburis märkimisväärselt suurenenud. Peterburi laevatehase tarbimine peaaegu kahekordistus eelmisel 2024. aastal.

Põhja laevatehased on teinud selgeid investeeringuid tootmisvõimsusse ja on saanud spetsiaalset varustust tootjatelt, kellel on teadaolevad seosed Venemaa sõjatööstusega.

Selliseid investeeringuid ei saa seletada Ukraina sõjaga ja neid ei saa pidada rutiinseks täiendamiseks ega hoolduseks, seisab aruandes. Näiteks terase, lõhkeainete ja spetsiaalse varustuse tarnete ulatus koos investeeringutega viitab tootmisvõimsuse teadlikule suurendamisele.

Kuigi merevägi mängis Ukraina täiemahulise sõja alguses olulist rolli, on strateegiline olukord sellest ajast alates muutunud. Sõja praeguses etapis on Musta mere laevastiku operatiivne tähtsus väiksem.

„Keskendumine allveelaevade tootmisele, Arktika-võimelistele laevadele ja täiustatud relvade integreerimisele rõhutab Venemaa soovi kindlustada oma domineerimist võtmetähtsusega merealadel, eriti põhjas,” märgitakse aruandes.

Teadlaste sõnul tuleks Venemaa-vastaseid sanktsioone suurendada, kuna väljaspool neid on endiselt ettevõtteid, mis toetavad Venemaa sõjategevust. Teadlaste hinnangul kasvab Venemaa sõjaline tootmine jätkuvalt ja Venemaa nõukogudeaegsed varud on otsakorral.

Euroopa Parlamendi liige ja endine Soome sõjaväeluure ülem Pekka Toveri leiab, et raport rõhutab, et Venemaa on olnud kahetsusväärselt osav Lääne sanktsioonide vältimisel ja on oma sõjatööstust kiiresti laiendanud.

Venemaa ambitsioonid ei ulatu enam ainult Ukrainasse, arvab ta.

Minu suurim mure on see, et kui Ukrainas saavutatakse relvarahu, hakkavad lühinägelikud Lääne poliitikud uuesti Venemaaga kauplema. See teeb neil taasrelvastumise lihtsamaks.

Enne Ukraina sõda pärines 90 protsenti tööstustööriistadest, masinatest ja tööstusrobotitest Läänest.

Meie huvides pole mingil juhul naasta aega enne Ukraina ulatuslikku sissetungi, sõnab ta.

Toveri arvates peaks Lääs julgema Venemaa sõjamasinat rohkem vaktsineerida kui praegu, et kõik kahesuguse kasutusega tooted oleksid sanktsioonide all.

Mereväe suurendamine on Venemaa eesmärk olnud juba mõnda aega.

Moscow Times teatas juunis, et president Vladimir Putin on heaks kiitnud Venemaa esimese pikaajalise mereväe strateegia, mis ulatub aastani 2050. Selle eesmärk on taastada Venemaa staatus mereväe suurvõimuna.

Aprillis teatas Putin, et Venemaa kulutab järgmise kümnendi jooksul uutele sõjalaevadele 90 miljardit eurot.

Toveri juhib tähelepanu sellele, et Vene mereväe ehitusprogramm on pikka aega hädas olnud. Pärast Krimmi annekteerimist lõpetas Ukraina Venemaale jõuseadmete müügi ja riik pole suutnud ise neid ehitada.

Tundub, et nüüd on lusikas kätte võetud, sõnab Toveri.

Jutud mereväe suurvõimuks saamisest on propaganda.

Ainult Arktika piirkonnas on neil võime Läänele väljakutse esitada. Arktika on Venemaa jaoks strateegiliselt oluline piirkond, mida ta on varustanud 15 aastat enne Ukrainasse tungimist, sõnab ta.

Toveri sõnul peaks Lääs olema mures Venemaa sõjatööstuse arengu pärast.

Nad koguvad jõudu, et Läänele väljakutse esitada. Juba ammu on olnud märke, et osa värvatud sõduritest ei lähe rindele, vaid läänepiiri väeosadesse väljaõppele. Ka uusimaid soomukeid hoitakse alles ja viiakse läänepiiri väeosadesse.

Näiteks suurendab Venemaa väeosade arvu teisel pool Soome idapiiri.

3000–4000-mehelistest brigaadidest saavad 10 000-mehelised diviisid. Piiri taga olevad väed kolmekordistuvad, märgib ta.

Toveri sõnul on Venemaa olnud üllatavalt hea oma raketitootmise arendamisel. Pikamaarakettide tootmine on kolmekordistunud. Selle kõrval ka droonide tootmine.

See on Läänele märkimisväärne oht, sest meie õhutõrje ei ole seisundis, mis suudaks neid tõrjuda, sõnab ta.

Samuti on mitmel korral teatatud, et Venemaa valmistub suuremaks sõjaks lääneriikide vastu.

Näiteks aastavahetusel ütles kaitseminister Andrei Beloussov, et Venemaa armee peab olema valmis sõjaks NATO vastu järgmise kümnendi jooksul. Sellest on teatanud näiteks väljaanne Meduza.

Toveri leiab, et Putin võiks NATO ühtsuse ja 5. artikli vaidlustada mõne aasta jooksul.

Ütleksin, et ajaaken on Trumpi ajastu, sest Trump on ettearvamatu, kuigi ta on öelnud, et on pühendunud Euroopa kaitsmisele, lisab ta.

Relvarahu Ukrainas saavutatakse aasta või kahe jooksul, sest Venemaal pole võimekust sõda praeguse intensiivsusega kauem jätkata, hindab Toveri. Kuid Venemaa sõjatööstus on lihvitud tippu, seega relvastub see kiiresti.

Siiski pole Venemaal praegu julgust minna suuremasse sõtta Lääne vastu. Seega oleks tegemist piiratud konfliktiga, näiteks Baltimaades.