Uus häda: Ukraina ei suuda oma Patriot õhutõrjega enam alla tulistada Vene uusimaid rakette

eestinen

USA Kaitseluureagentuur (DIA) kinnitas, et Venemaa suurenenud manööverdusvõimega ballistiliste rakettide kasutamine on vähendanud Ukraina Patriot maa-õhk tüüpi raketisüsteemide tõhusust. Venemaa raketirünnakud ja droonirünnakud on viimastel kuudel üldiselt sagenenud, kuid enne kohtumist USA presidendi Donald Trumpi ja tema Venemaa kolleegi Vladimir Putini vahel olid teatud määral vaibunud.

Ukraina on saanud USA-lt kolm Patrioti patareid, lisaks kaks Saksamaalt, ühe Rumeeniast ja veel ühe, mis koosneb Saksamaa ja Hollandi tarnitud komponentidest. Ukraina relvajõud on saanud nende süsteemidega kasutamiseks ka mitmesuguseid erinevaid püüdurrakette. Ameerika võimud teatasid eelmisel kuul, et nad teevad Euroopa liitlastega koostööd, et saada Ukraina sõjaväele täiendavaid Patrioti patareisid. Patriot on praegu ainus tugev kaitse, mis Ukrainal on saabuvate ballistiliste rakettide vastu, vahendab War Zone.

Eelmisel nädalal avaldatud eriinspektori aruande kohaselt oli aga „UAF-il [Ukraina õhuväel] raskusi Patriot õhutõrjesüsteemide järjepideva kasutamisega Vene ballistiliste rakettide eest kaitsmiseks tänu Venemaa hiljutistele taktikalistele täiustustele, sealhulgas täiustustele, mis võimaldavad nendel rakettidel muuta trajektoori ja sooritada manöövreid traditsioonilise ballistilise trajektoori asemel”.

Seda konkreetset lõiku tsiteeritakse „DIA-le, vastuseks Kaitseministeeriumi OIG teabenõudele”. Kogu aruanne, mille koostasid ühiselt USA kaitseministeeriumi, USA välisministeeriumi ja USA rahvusvahelise arengu agentuuri peainspektori bürood, käsitleb USA valitsuse tegevust Ukrainas ja mujal Euroopas 1. aprilli ja 30. juuni vahel.

„Näiteks 28. juuni rünnakus kasutati seitset ballistilist raketti, millest UAF tulistas alla ainult ühe,” lisatakse aruandes. „9. juulil toimunud massirünnakus – mis oli suurim õhurünnak pärast sõja algust – kasutati 13 raketti, millest UAF tulistas alla või surus maha seitse.”

Eriinspektori aruanne ei anna lisateavet selle kohta, millised konkreetsed ballistiliste rakettide tüübid probleemi põhjustasid ega ka nende „täiustuste” kohta. Samuti pole teada, kas mõnel konkreetsel Patriot-tüüpi püüdurraketil on olnud rohkem raskusi kui teistel.

Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat mainis aga möödaminnes Venemaa kodumaal toodetud Iskander-M-i ja Põhja-Korea tarnitud KN-23-sid, kui ta sellest probleemist avalikult maikuus rääkis. Nii Iskander-M kui ka KN-23 on lühimaa ballistilised raketid. Arvatakse, et need on ka vaieldamatult need ballistilised raketid, mida Venemaa Ukraina rünnakutes kõige sagedamini kasutab.

„Me teame, et [Venemaa] täiustab oma ballistilisi relvi,” ütles Ihnat 24. mail väljaandes Kyiv Independent avaldatud artikli kohaselt. „See teeb [püüdmise] keerulisemaks, kuid ei muuda seda võimatuks.”

„Ballistilise raketi lend mööda sellist kvaasiballistilist trajektoori – kui rakett ei lenda lihtsalt sirgjooneliselt nagu langedes, vaid sooritab lennu ajal manöövreid – raskendab Patrioti süsteemil, mis arvutab tarkvara abil püüdmise punkti, raketi täpse asukoha prognoosimist,” jätkas ta.

„Ihnati sõnul on modifitseeritud raketid nüüd varustatud radari-peibutussüsteemidega ja kasutavad kvaasiballistilisi lennutrajektoore, mis muudavad nende jälgimise ja püüdmise Patrioti süsteemide abil raskemaks,” lisas The Kyiv Independent oma raportis.

Siinkohal tasub märkida, et Venemaa Iskander-M-ide ulatuslik kasutamine Ukraina täiemahulise sissetungi algfaasis 2022. aastal paljastas sisseehitatud peibutusvõime olemasolu, millest varem, vähemalt mitte avalikult ei teatud. Sellest ajast alates on aga olnud tõendeid selle kohta, et see ei pruugi olla kõigi Iskander-M-ide omadus. Seega võib Ihnati mainimine uutest peibutustest peegeldada Venemaa sammu hakata neid Iskander-M-idele laiemalt laadima. Võidakse välja töötada ka täiustatud peibutusi.

Iskander-M-e saab tulistada mööda allapoole suunatud kvaasiballistilisi trajektoore ning juba ammu on olnud teateid, et need on võimelised lennu ajal märkimisväärsel määral manööverdama, eriti kaitsjatele lisaväljakutse esitamiseks. Kuidas venelased seda võimekust „täiustasid” või selle kasutamist laiendasid ja miks nad seda varem ei teinud, on ebaselge. Venemaa on varem väitnud, et õhust startival Kinžalil, mis on tuletatud Iskander-M-ist, on samuti eriti hea manööverdusvõime ning need arengud võisid mõjutada ka maalt startivat raketti.

Pole teada, millised sisseehitatud vastumeetmete võimalused võivad olla KN-23-l, mis vähemalt väliselt näeb Iskander-M-iga väga sarnane välja, olla. Väidetavalt on see võimeline lennu viimases faasis sooritama nn. „pull-up” manöövri, mis taas kord raskendab püüdmiskatseid.

Ukraina kaitseluure direktoraadi (GUR) juht kindralleitnant Kõrõlo Budanov ütles juunis War Zone’ile, et Venemaa on teinud põhjakorealastega koostööd KN-23 efektiivsuse, eriti täpsuse parandamiseks.

„Need täiustused võivad ulatuda kaugemale KN-23-dest. Kuigi Budanov ei täpsustanud, mida muudeti, suurendab see tõenäoliselt paljude teiste ballistiliste rakettide võimekust, laiendades ohtu poolsaarest kaugemale,” märgiti toona.

„Ma arvan, et meie partnerid töötavad juba süsteemi võimete täiustamise nimel,” ütles Ukraina õhujõudude pressiesindaja Ihnat mais. Hiljuti avaldatud eriinspektori aruandes ei mainita ühtegi vastust Venemaa ballistiliste rakettide arsenali puudutavatele uutele arengutele.

Oluline on märkida, et iga pikaajaline konflikt pakub potentsiaali väärtuslike õppetundide saamiseks, aga ka riski, et vaenlane teeb sama. Samamoodi pakub selliste süsteemide nagu Patriot pidev lahingutegevus vastastele korduvaid võimalusi koguda kasulikku teavet oma võimete kohta ja seejärel rakendada seda uute ja täiustatud relvade ja vastumeetmete väljatöötamisel. War Zone tõi varem esile just need probleemid seoses USA operatsioonidega Iraani toetatud huthide vastu Jeemenis.

Sõltumata sellest on see kõik eriti murettekitav, arvestades Ukraina sõltuvust Patriotist ballistiliste rakettide rünnakute eest kaitsmisel, nagu varem mainitud. Ukrainal on ka piiratud võimalused oma ballistiliste rakettide vastaste võimete ja suutlikkuse suurendamiseks peale Patriot-süsteemide ja püüdurite hankimise. Kui Venemaa 2022. aastal Ukrainasse tungis, oli Ukraina sõjaväel piiratud arv Nõukogude-aegseid S-300V1 maa-õhk tüüpi raketisüsteeme, millel on teatav lõplik ballistiliste rakettide tõrje võimekus, kuid kas mõni neist on endiselt teenistuses või mitte, on ebaselge. Ka saadaolevate püüdurite varud on viimase kolme aasta jooksul pidevalt vähenenud.

Patrioti nüüdseks kinnitust leidnud raskused Ukraina pihta tulistatud ballistiliste rakettide püüdmisel võivad kaasa tuua laiemaid tagajärgi, arvestades süsteemi olulisust teistele relvajõududele, sealhulgas USA sõjaväele. USA armee otsib nüüd võimalusi oma ülekoormatud Patrioti vägede laiendamiseks ja nende võimete parandamiseks, sealhulgas uue radari lisamise kaudu.

Samal ajal, nagu War Zone on varem teatanud, on uute Patrioti süsteemide ja püüdurite tarnevoog ise pingeline, suuresti Ukrainas käimasoleva konflikti vaatluste põhjustatud nõudluse järsu suurenemise tõttu. Juulis teatas Šveits, et riigi Patrioti rakettide tarnimine lükatakse edasi, et seada esikohale Ukraina relvajõudude toetamine.

Enne Trumpi ja Putini tippkohtumist on vähendatud raketi- ja droonirünnakuid Ukraina vastu, mistõttu pole teada, kas see kehtib ka pärast kõneluste lõppu. Venemaa ja Ukraina väed võitlevad endiselt väga aktiivselt positsioonide pärast rindel.

Samal ajal on Patriot endiselt Ukraina õhu- ja raketitõrje arhitektuuri kriitilise tähtsusega komponent, kuid Ameerika Ühendriigid on nüüd kinnitanud, et Venemaa ballistiliste rakettide arsenali täiustused on süsteemile väljakutse esitanud.

Kommentaarid

Discover more from eestinen

Subscribe to get the latest posts sent to your email.