Sel nädalal saabub USA presidendi Donald Trumpi uus tähtaeg plaanile sundida Venemaad Ukrainas rahu sõlmima: kehtestada uued tariifid riikidele, kes ikka veel Moskva naftat ostavad.

Valge Maja ametniku sõnul sõidab Trumpi välissaadik Steve Witkoff täna kolmapäeval 6. augustil Venemaale enne selle nädala lõpus algavat tähtaega.

Kui aga rahu Ukrainas tundub endiselt kauge ja Trump oma plaaniga edasi läheb, võib uus nui lüüa Ameerika enda majandust – kallimate tarbekaupade, Ameerika ettevõtete madalamate kasumimarginaalide ja võimalik, et ka kõrgemate naftahindade kaudu, ütlesid analüütikud CNN-ile.

„Karistus riikidele, kes jätkavad suurte Venemaa energiamahtude tarbimist… kahjustaks oluliselt ka Ameerika Ühendriikide majandust,” ütles USA kaheparteilise mõttekoja Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuses energeetika ja geopoliitika vanemteadur Clayton Seigle.

Tema sõnul tooksid kavandatud tariifid USA-s kaasa suurema inflatsiooni ja koormaksid Ameerika ettevõtteid kõrgemate impordikuludega.

Trump ütles eelmisel kuul, et rakendab Vene nafta ostjatele 100% tariifi, kui tema Venemaa kolleeg Vladimir Putin ei sõlmi Ukrainaga rahu 50 päeva jooksul – tähtaja, mille USA president on hiljem selleks nädalaks ettepoole toonud.

Tariif kehtiks peamiselt Indiast ja Hiinast imporditavale kaubale, mis pole mitte ainult Venemaa nafta suured ostjad, vaid ka kaks Ameerika suurimat kaubanduspartnerit. USA ametlike andmete kohaselt importis USA eelmisel aastal kahest riigist kaupu kokku 526 miljardi dollari väärtuses.

Mõlemad Aasia riigid suurendasid Venemaa toornafta ostmist pärast Moskva täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal, mille tulemusel nafta hind langes pärast seda, kui lääneriigid vähendasid järsult Venemaa kütuse importi.

Energiaandmete firma Vortexa andmetel moodustab Venemaa nüüd 13,5% Hiina toornafta impordist, võrreldes 7,7%-ga enne sõda.

Samal ajal impordib India Venemaalt rohkem toornaftat kui mujalt: Venemaa nafta moodustab 36% India turust.

See on ilmselt teinud Indiast Trumpi viha sihtmärgi: teisipäeval lubas ta „väga oluliselt” tõsta riigile kehtestatud tariife „järgmise 24 tunni jooksul” seoses riigi isuga Venemaa nafta järele.

Eriti Hiina kaupadele kehtestatud täiendavad tariifid, mis on juba praegu 30%, tõstaksid tõenäoliselt tarbekaupade, näiteks iPhone’ide hindu USA-s, ütles UBS Wealth Managementi kaubaanalüütik Giovanni Staunovo, märkides, et „USA tarbija oleks selle peale pahane”.

Kuigi Hiina „võib uskuda”, et Trump kehtestab uued tariifid, on riik ilmselt skeptiline, et USA „suudab taluda (sellest tulenevat) majanduslikku valu”, ütles ta. See viitab sellele, et USA president võiks need karistusmeetmed varsti pärast nende kehtestamist tühistada.

Hiina on selles olukorras varemgi olnud. Trump kehtestas Hiina kaupadele järsud kolmekohalised tariifid selle aasta alguses, et neid hiljem kaubanduslepingu üle läbirääkimisi pidades drastiliselt vähendada. „Trump andis enne alla (mõju tõttu), mida see avaldas USA impordile,” ütles Staunovo.

Venemaa naftatulude pigistamine teiseste tariifide abil tähendab ka naftavoo piiramist ülemaailmsetele turgudele, kus hinnad on kehtestatud.

„Venemaa on liiga suur, et ebaõnnestuda,” väitis Staunovo. „Venemaa ekspordib 7 miljonit barrelit toornaftat ja rafineeritud tooteid päevas. Need on tohutud kogused, mida ei saa nii lihtsalt asendada.”

Samamoodi näeb Capital Economicsi vanem toorainete ökonomist Kieran Tompkins Trumpi ähvardavate meetmete tõttu naftahindade tõusuriski, märkides eelmisel kuul, et Venemaa toornafta eksport moodustab veidi alla 5% ülemaailmsest tarbimisest.

Ja need globaalsed hinnad on olulised USA-le, kes hoolimata sellest, et on tohutu naftatootja, impordib siiski palju toornaftat.

FactSeti andmete kohaselt kaubeldi USA nafta võrdlusaluse West Texas Intermediate’iga teisipäeva hilishommikul üle 65 dollari barreli kohta. Selle hind on sel aastal langenud 8,8%.

Kui Trump kehtestab teiseseid tariife, ei pruugi need olla kaugeltki nii kõrged, kui ta on ähvardanud.

Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse teadur Seigle usub, et palju madalamad tasemed vahemikus 10–30% „annaksid suuremat kaalu” ja julgustaksid riike oma naftavarusid mitmekesistama.

„Drakoonilisi tasemeid… peetakse lihtsalt blufiks – sest need kahjustavad (USA-d), just nagu need kahjustavad ka teisi,” ütles ta.