Soome inflatsioon ehk hinnatõus on aeglane. Võib-olla isegi liiga aeglane, ütlevad majandusteadlased.

Tarbijahinnad tõusid juulis ja augustis võrreldes aasta taguse ajaga vaid 0,2 protsenti, vahendab Yle.

Lühiajaliselt on tarbijatele muidugi hea uudis, et hinnad ei tõuse ja palgatõusude ostujõud säilib. Kuid kui hinnaarengud peatuvad või pöörduvad langusesse, suurenevad majandusriskid kiiresti, ütleb STTK peaökonomist Patrizio Lainà.

Nüüd koputab uksele juba üldise hinnataseme langus ehk deflatsioon, ütlevad Lainà ja Soome Hüpoteegiühenduse peaökonomist Juho Keskinen.

Intressimäärade langus survestab inflatsiooni veelgi enam ja sügisestes statistikaväljaannetes oleme juba väga lähedal deflatsioonile viitavale negatiivsele märgile, ütleb Keskinen.

Deflatsioon tähendab üldise hinnataseme langust. Seetõttu on oht, et tarbijad ja ettevõtted lükkavad oste edasi lootuses, et hinnad langevad veelgi. See vähendab investeeringuid, tarbimist ja tööhõivet.

Üllatavaid tagajärgi võib tekkida ka hüpoteeklaenuvõtjatel, kelle jaoks on intressimäärade langus olnud teretulnud kingitus.

Lainàle teeb aga eriti muret nn võla deflatsioon. See tähendab, et kui hinnad langevad, suureneb võlgade reaalväärtus.

Teisisõnu: kui hinnad langevad ja palgad ei tõuse, muutub hüpoteeklaenu võlgniku võlakoormus raskemaks.

See julgustab leibkondi võlgu kiiresti tagasi maksma, mis vähendab rahapakkumist ja koormab majandust veelgi.

„Me näeme juba märke võla deflatsioonispiraalist. Leibkondade võlg on pöördunud ajalooliselt järsu languse suunas, pankrotid sagenevad ja hinnatase püsib vaevu plusspoolel,” ütleb Lainà.

Näiteks Jaapani kaotatud kümnend pärast 1980. aastate mulli lõhkemist 1990. aastatel oli nn võla deflatsiooni aeg. Just siis lõhkes riigi suur võlamull, hinnad langesid ja võla deflatsioon pidurdas majanduskasvu aastakümneteks.

Hüpoteegiühenduse peaökonomist Juho Keskinen ei usu veel seda spiraali. Tema sõnul võib madal inflatsioon küll palgatõususurvet pidurdada, kuid töötajatel on kõrge inflatsiooni aastad veel värskelt meeles.

Praegu muudab intressimäärade langus vaid võla teenindamise lihtsamaks ega suurenda võlakoormust nagu juhtub pikaajalise deflatsiooni korral.

Keskinen ennustab sel aastal umbes 0,5-protsendilist aastast inflatsiooni ja järgmisel aastal kaheprotsendilist hinnatõusu. Samal ajal paraneb majanduskasv. Seetõttu ei usu ta, et deflatsioon kaua jätkub.

Konjunktuuriinstituudi Etla teadur Ville Kaitila kritiseerib d-sõna kasutamist.

Deflatsioon tähendab üldise hinnataseme püsivat langust. Praegu näeme eelkõige ajutisi tegureid nagu intressimäärade ja energiahindade langus, mis ajutiselt inflatsiooni survestavad, ütleb Kaitila.

EL-i ühtlustatud inflatsioonimäär, mis ei sisalda intressimäärasid, on kaks protsenti. Ilma eelmise aasta ja selle aasta alguse käibemaksutõusudeta oleks see umbes üks protsent ehk madal, kuid mitte veel deflatsiooni äärel.

Kaitila näeb majanduses ka ettevaatlikult positiivseid märke: langevad intressimäärad toetavad aja jooksul eluaseme- ja ehitusturgu, nõudlus eksporditurgudel taastub ning Soome kulupõhine konkurentsivõime on heal tasemel. Ka tööstuses on hakanud kasvama uued tellimused, mis viitab ekspordi elavnemisele.