Olen neid tapnud juba vähemalt sada. Nad jooksevad mööda põrandat ja seinu, räägib Soome mees Kalevi. Ta hoiab käes klaaspurki, mille põhjas on valget sipelgapulbrit. Purgi põhjas lebab mitu surnud lutikat, üks on veel elus.

Kalevi elab sihtasutusele Kotilinna kuuluvas kortermajas Tamperes Muotialas. Varem on elamuühistus üksikuid lutikaid nähtud, kuid nüüd on probleem süvenenud. Väikesed vereimejad on levinud mitmesse trepikotta ja korterisse, vahendab Yle.

Kalevi ei esine loos oma nime all, sest tema sõnul on teemaga seotud negatiivne stigma. Tema isik on Yle-le teada.

Lisaks Muotiala kortermajale on lutikaid leitud ka Tampere kainestusmajas, Takahuhti narkomaaniaüksuses ja Tampere Ülikooli Haigla erakorralise meditsiini osakonnas Acutas. Samuti teatati lutikatest Ilvese hotellis, kuid sealt lõpuks lutikaid ei leitud.

Lutikate arv kasvab nüüd pidevalt kogu Soomes, teatas ettevõte Antitec, mis pakub kahjuritõrjeteenuseid kogu Soomes.

Lääne-Soome piirkonnajuhi Jarimatti Kesälahti sõnul oli lutikate populatsioon pikka aega tõusuteel. Koroona ajal lakkas tõrjetegevus peaaegu täielikult, kuid pärast seda taastus olukord kiiresti samale tasemele.

Isegi väikest kasvu võib täheldada tänu tegevuste arvu suurenemisele, ütleb Kesälahti.

Antiteci piirkonnajuhi Jarimatti Kesälahti sõnul on suurimad lutikate kolded alati seal, kus on inimesi.

Lutikaid leidub igasugustes kodudes, nii puhastes kui ka korrastamata.

Kõige sagedamini esineb lutikaid äärelinnades, linnade üürimajades ja nendes korterites, kus elukorraldus on halvenenud ja esineb näiteks narkomaaniaprobleeme, ütleb Kesälahti.

Tampere Muotiala kortermajad on mõeldud muu hulgas narkomaaniaprobleemide all kannatavatele inimestele. Nendes elab ka teisi inimesi.

Yle küsis asja kohta Soome kinnisvarahaldurite liidult. Liit kogus Yle loo jaoks kogemusi kinnisvarahalduritelt ja majaühistutelt.

Mõned kinnisvarahaldurid väidavad oma vastustes, et lutikaprobleem on keerulisem majades, kus elavad haavatavas olukorras inimesed. Mõned ütlevad samas, et lutikaprobleem ei ole koondunud kodudesse, kus elavad teatud inimesed.

Lutikate levik on seotud reisimisega, kuid kui need muutuvad sagedasemaks, võib neid leida peaaegu kõikjalt.

Lutikaid võib aeg-ajalt leida peaaegu igast suurest elamuühistust, vähemalt suuremates linnades.

Antiteci piirkonnajuhi Jarimatti Kesälahti sõnul ei reageerita lutikaprobleemile piisavalt kiiresti olukordades, kus elaniku elukorraldus on halvenenud.

See võib olla tingitud sellest, et lutikaid ei märgata, nendega ei tegeleta või kardetakse tõrje kulusid. Kui asi lõpuks ilmsiks tuleb, on asi juba väga hull. Halvimal juhul on lutikad levinud ka naabrite juurde, sõnab ta.

Just see juhtus kortermajas, kus elab Kalevi.

Kalevi ütleb, et tal on häbi oma kodus olevate lutikate pärast. Siiski loodab ta, et elanikud teatavad asjast kinnisvarahaldurile, kui nad oma kodudest lutikaid leiavad.

Tampere linna terviseinspektori Matti Naukkarineni sõnul tuleks just seda teha. Nendega saab ühendust võtta ka siis, kui kahtlustate, et teie kodus on lutikaid.

Naukkarineni sõnul on nad sel aastal saanud Muotiala majadest neli teadet. Tema sõnul pole aga olukord Tamperes viimaste aastatega võrreldes millegi poolest erandlik.

Linn annab inimestele juhiseid ja nõu ning aitab näiteks lutikate tuvastamisel.

Tampere linn ei tegele mürgitamistega, kahjuritõrje korraldamise eest vastutab kinnisvarahaldur.

Kalevi pole sellega rahule jäänud. Tema sõnul viidi mürgitamised läbi hooletult.

Muotiala kortermajade elanike haldur Päivi Kovanen tunnistab, et lutikate olukord Muotialas on keeruline.

Olukord on eskaleerunud ja osaliselt tingitud asjaolust, et elanikud pole eriti pühendunud ega koostööaltid, sõnab ta.

Kovaneni sõnul on kõik korterid mürgitatud, neisse on paigaldatud lutikalõksud ja kahjuritõrjefirma on teinud head tööd. Vana mööbel on ära viidud ja asemele on toodud uus.

Kovaneni sõnul on nad elanikele andnud korralduse vältida üksteise külastamist, jälgida oma kortereid ja teatada lutikate nägemisest koheselt.

Kalevi ütleb, et on püüdnud anda endast parima: ta on oma korterit sageli koristanud ja vältinud teiste elanike külastamist. Ta ütleb ka, et on ise lutikaid poest saadavate ainetega mürgitanud.

Terviseinspektor Naukkarinen juhib tähelepanu sellele, et lutikate mürgitamine elanike endi poolt pole hea mõte, kuna nende resistentsus võib kasvada. Siis võivad kahjuritõrjevahendite kasutatavad pestitsiidid oma efektiivsuse kaotada.

Kalevi on majas elanud üle kolme aasta. Ta ei tahaks välja kolida, aga plaanib seda teha, kui lutikaid ei õnnestu välja ajada.

Olen suveks rõdule mõned ilusad lilled istutanud, seega elan suvel siin. Pean sügisel olukorda uuesti vaatama, sõnab ta.