Noored ehituseksperdid on hakanud Soomest ära kolima. Isegi Uusimaalt suundutakse põhja poole: tööturu olukord Põhja-Rootsis on suurepärane ja Norras on Venemaa ohu tõttu palju teha.

Soomes annab ehitus tööd sadadele tuhandetele inimestele, kuid Helsingi piirkonda vaadates on tornkraanasid hetkel vähe. Nende arv on hea näitaja ehitustempo või selle puudumise kohta, ütlevad spetsialistid. Helsingis on Pasila aastaid olnud tohutu ehitusplats, kuid ka see hakkab lõppema, vahendab Yle.

Teisest küljest on ekskavaatorid tööl nii Helsingi piirkonnas kui ka kogu riigi eri paigus, sest taristuehitus – teed, raudteed, sillad – pakub praegu head tööhõivet.

Yle küsis kahelt Soome ehituse ametiühingu Ehitusliidu vanemeksperdilt ehitussektori olukorra kohta. Need on Toni Malmström ja Markus Ainasoja. Ainasoja sõnul on 1990ndate õnnetute aastate märgid nähtavad praeguses tööhõive olukorras ja liikmeteeninduses.

Toni Malmströmi sõnul jääb ehitussektori taastumine vaatamata varasematele hinnangutele sel aastal üsna nõrgaks.

Ükski uusehitus pole alanud, kuigi vajadus üürikorterite, üliõpilaskorterite ja eakate hooldekodude järele on olemas.

Tõsi on ainult Uusimaa taristusektori hea olukord. Taristuehitus hõlmab näiteks teid, sildu, Espoo linnaraudteed ja Microsofti andmekeskuse vundamenditöid.

Markus Ainasoja juhib aga tähelepanu sellele, et on mõistatus, kes lõpuks välismaiste ettevõtete suurprojektid ehitab ja millisest riigist tulevad töötajad.

Kui taristuprojektid annavad aasta pärast soomlastele ehitustegevuse hoogu, siis võib tunneli lõpus valgust paista, sõnab ta.

Praegu on Soome Ehitusliidu liikmetest 12–13 protsenti töötud. Eelmise aasta märtsis oli töötuse määr umbes 24 protsenti.

Ainasoja sõnul on valdkonnast lahkunud 30 000–40 000 inimest.

Protsentuaalselt näib olukord olevat paranenud, kuid see on suuresti tingitud asjaolust, et paljud ehitajad on juba liidust lahkunud või oma valdkonda või isegi riiki vahetanud.

Inimesed on lahkunud tööle Norrasse ja Rootsi, eriti põhjast, aga ka Uusimaalt, kus näiteks Kiruna, terve linna ümberkolimine loob tohutult töökohti.

Soome Ehitusliidu andmetel otsivad sajad Soome ehituseksperdid nüüd elatist Põhja-Rootsis ja Norras.

Tööhõive olukord Põhja-Rootsis on praegu tõesti hea, ütleb Malmström. Ainasoja kinnitab, et lisaks Kirunale on Põhja-Rootsis käimas ka NATO liikmelisusest tulenevad ehitusprojektid, näiteks pommivarjendid.

Ainasoja ütleb, et ta saab pidevalt kõnesid inimestelt, kes kaaluvad tööle minekut Soomest välja. Paljude inimeste soov lahkuda on kevadel ja suvel suurenenud.

Norras on palju tööstuslikku ehitust ja Venemaa oht kiirendab ehitust ka seal, kuna kaitset tugevdatakse, ütleb Ainasoja.

Norra pole aga enam Soome töötajate kullaauk. Palk võib olla veidi parem kui Soomes, aga elamine on kallis. Rootsi on Norrast konkurentsivõimelisem, sõnab ta.

Kas noored tulevad tagasi?

See ongi probleem. Ma loodan, et nad tulevad, muidu see olukord on mingil hetkel väga hull, ütleb Ainasoja.

Need, kes on ehitussektorist täielikult teistesse sektoritesse üle läinud, on leidnud tööd kinnisvarahalduses, näiteks turismisihtkohtades, aga ka logistika- ja metallitööstuses.

Ainasoja sõnul meelitab just logistikasektor inimesi ehitussektorist.

See on kindlasti tingitud asjaolust, et välismaalt tellitakse nii palju odavat pakendatud kaupa, märgib ta.

Ehitussektoris pole praegu spetsialistidest puudust. Uusimaal on 38 protsenti betoonitöölistest ja armatuuritöölistest töötud, müürseppadest ja maalritest kolmandik ning puuseppadest veerand.

Toni Malmström sooviks, et ettevõtted võtaksid praktikale äsja kooli lõpetanud töötajaid, vastasel juhul kaovad spetsialistid valdkonnast. Ta ütleb, et praegu pakuvad töökohti peamiselt ajutise tööjõu agentuurid.

Meie kogemuse kohaselt päris töökohti pole, kuid ettevõtted tahavad nimesid oma nimekirjadesse et, tööjõudu oleks saadaval, kui keegi seda vajab. Need näilised töökohad moonutavad statistikat, sõnab ta.