Soome riiklikes kohtupsühhiaatriahaiglates on täheldatud muutust, mis tekitab arstide seas üha suuremat muret.

Niuvanniemi ja Vanha Vaasa haiglatest teatatakse, et seal ravitakse üha rohkem raskelt haigeid inimesi, kes näivad olevat jäänud ilma piisava psühholoogilise abita, vahendab Yle.

„See muutus on olnud väga suur,” ütleb Niuvanniemi haigla peaarst Allan Seppänen.

Vanha Vaasa haigla peaarst Pirjo Takala näeb asja samamoodi.

Praktikas on psühhiaatrid meditsiinilisi andmeid üle vaadates märganud, et patsiendid oleksid oma sümptomite raskuse tõttu vajanud intensiivsemat ambulatoorset või statsionaarset ravi. Olukorrad on jõudnud kriisipunkti ja viinud muuhulgas raskete kuritegudeni.

Arstide sõnul peaks kohtupsühhiaatriline ravi alati olema viimane abinõu. See on mõeldud kõige raskemalt haigetele kurjategijatele ja kõige ohtlikumatele patsientidele. Kui patsiendid satuvad Niuvanniemisse või Vanha Vaasasse, on nad tavaliselt juba vajanud aastaid haiglaravi: näiteks Niuvanniemis oli eelmisel aastal ravi keskmine pikkus kaheksa aastat.

Takala ja Seppäneni sõnul peaks peamine eesmärk olema piisava vaimse tervise abi pakkumine nii esmatasandi kui ka spetsialiseeritud tervishoius hoolekandeasutustes.

Iga inimese olukorra kriisiks muutumist ei ole tingimata võimalik ära hoida, olenemata sellest, kui hea või piisav abi on. Pirjo Takala sõnul on iga juhtumi puhul alati kohustus proovida.

Allan Seppäneni ja Pirjo Takala sõnul on vaimse tervise teenuste probleemid psühhiaatrite seas juba mõnda aega tähelepanu keskpunktis olnud. Nüüd on olukord aga eskaleerunud.

Probleem on muutunud nähtavamaks, kuna sel aastal on psühhiaatriahaiglatesse vastu võetud rohkem inimesi kui varem, kellele kohtud on määranud ulatuslikud vaimse tervise uuringud.

Terviseameti statistika kohaselt ootas käesoleva 2025. aasta juuliks vaimse seisundi uuringule vastuvõtmist juba umbes sada kuriteos kahtlustatavat inimest. See arv on suurenenud võrreldes näiteks kolme eelmise aastaga, mil aasta jooksul tehti kokku umbes 80–90 vaimse tervise uuringut.

Paljude praegu uuringutele tulnud inimeste olukord on muutunud üha keerulisemaks ja üha rohkem on jäänud vähemalt osaliselt ilma vajaliku ravita.

Takala ja Seppänen hindavad, et psühhiaatriahaigla voodikohtade vähendamine on olukorra üks olulisi põhjuseid. Ainuüksi aastatel 2015–2021 kärbiti voodikohtade arvu enam kui 40 protsenti.

Psühhiaatrilist haiglaravi on mõnevõrra demoniseeritud ja arvati, et optimaalne viis psühhiaatrilise teenuse süsteemi korraldamiseks on keskenduda suuresti ambulatoorsele ravile. Minu arvates pole need ambulatoorse ravi lootused täitunud, ütleb Allan Seppänen.

Pirjo Takala juhib tähelepanu sellele, et isegi kui haiglaravi saadakse, on perioodid sageli üha lühemad. Ta mõtleb, kas inimeste probleemide algpõhjused jäävad tõenäolisemalt diagnoosimata, kui patsiendi jälgimiseks on üha vähem aega.

Samal ajal nõuab praegune ambulatoorne ehk kodune ravi Takala sõnul inimestelt palju isiklikku aktiivsust ja vastutust. See võib olla vaimuhaigusega inimeselt liiga palju nõuda.

Allan Seppäneni sõnul on rahvusvahelised uuringud näidanud, et kuigi üldpsühhiaatriahaiglate voodikohti on vähendatud, on kohtupsühhiaatria voodikohtade vajadus suurenenud.

Seppäneni sõnul on selle märke nüüd näha ka Soomes, kuna nii Niuvanniemi kui ka Vanha Vaasa on ääreni täis. Vaasa haigla on sel aastal pidanud patsiente isegi täiendavatel voodikohtadel hoidma.

Vaimse tervise uuringute järjekorrad on mõlemas haiglas nüüdseks veninud mitme kuu pikkuseks, mis on erakordne.

Seppänen juhib tähelepanu sellele, et kui hoolekandevaldkondades on surve kulude kokkuhoiuks, pole praegune suund eriti mõistlik.

Ma ei pooldaks pikaajalise psühhiaatrilise abi osakaalu suurendamist selles teenindussüsteemis. Väidaksin, et majanduslikult kasulikum on investeerida vaimse tervise ressurssidesse hoolekandevaldkondades.

Soome üks kogenumaid kriminaaladvokaate Kari Eriksson märkis hiljuti Yle avaldatud artiklis, et näeb oma töös üha enam kurjategijaid, kes on jäänud vaimse tervise abita.

Eriksson hoiatas artiklis, et olukorra tagajärjel võivad sageneda näiteks äkilised vägivallaaktid kaaskodanike vastu.

Psühhiaatriahaiglate juhtivad arstid Allan Seppänen ja Pirjo Takala peavad Erikssoni muret vaimse tervise teenuste piisavuse pärast õigustatuks ja jagavad seda.

Arstide sõnul on põhjust ärgata ja märgata Soome praegust olukorda. Mõlemad näevad, et oleks hea, kui sellel teemal oleks laiem ühiskondlik arutelu kui praegu.

Psühhiaatria ja eriti kohtupsühhiaatria ei suuda seda probleemi üksi lahendada. See nõuab nüüd laiemat mõtlemist selle üle, mida Soomes sellega ette võtta tuleb, ütleb Pirjo Takala.