Hall kass kissitab silmi õue saabunud külaliste suunas. Kollase puumaja taga on meri. Päike paistab ja kass kolib verandale varju otsima.

Silme ees on kaunis maaelu idüll. See aga peidab endas katastroofi. Asi saab selgeks, kui astud majja sisse, vahendab Iltalehti.

Seal on mõned. Ja seal, osutab pereema Susanna .

Susanna ja tema abikaasa Samueli kodu on kärbseid täis. Susanna ja Samuel elavad oma lastega Loviisa sadama lähedal Valkos.

Kui reporter ja fotograaf köögilaua taha istuvad, näeb kärbseid igal pool. Nad on kappide pindadel, köögilaual, pliidil. Paar näitab kärbsepüüniseid, mis on surnud putukatest mustaks tõmbunud.

Susanna keedab kartuleid ja toob kala välja.

„Sellega tuleb olla ülikiire, et kärbsed peale ei tuleks,” ütleb Susanna.

Kassitoitu ei saa väljas hoida, muidu tulevad kärbsed kohe. Rääkimata inimeste toidust.

Kärbeste põhjus on naabersadamas Loviisas. Eelmisel suvel piinasid piirkonna elanikke kohutav hais ja kärbsed. Põhjuseks leiti olevat sadamas ladustatud jäätmepallid, mis sisaldasid ka töötlemata toidujäätmeid.

2022.aastal muutus Ukraina sõja tõttu kaubavoog ekspordilt impordile. Jäätmeid hakati Loviisa sadamasse importima välismaalt, et neid energeetikatööstuses põletada. Jäätmeid imporditakse muuhulgas Itaaliast, Iirimaalt ja Poolast.

Eelmise, 2024. aasta suvel hoiti jäätmepalle õues. Nüüd on palle paremini hoiustatud ja lõhn on leevenenud. Kuid kärbeste probleem jätkub.

Susanna, Samuel ja nende naabrid on esitanud mitu aruannet sadama tekitatud probleemide kohta. Elanikud ootavad nüüd uut keskkonnaluba.

„Öeldakse palju ilusaid sõnu. Aga me tahame tegusid, me tahame, et probleem lõppeks,” ütleb Susanna.

Kärbsepiin oli eelmisel aastal tohutu. Susanna oli pidevalt mures, kui poeg Rico veel roomas ja võis põrandalt kärbseid süüa, kui ta kasvõi hetkekski pilgu kõrvale pööras.

Eelmisel suvel müüs Loviisas asuv Tokmanni kärbsepüüniseid ja need said otsa. Samueli sõnul on olukord praegu sama.

See on igapäevaelu. Me tapame päevas 150–200 kärbest ja nad lihtsalt ei kao ära. Iga kord, kui tapad ühe kärbse, tuleb kümme uut juurde, ütleb Samuel.

Piirkonnas on esinenud kummalisi haigusi, mille põhjustajaks elanikud kahtlustavad sadamast pärit kärbseid.

Mais teatas väljaane Hufvudstadsbladet Erikust, kes elab Susanna ja Samueliga samas piirkonnas. Eelmisel sügisel oleks Erik peaaegu surnud Legionella bakteri põhjustatud kopsupõletikku.

On tugev kahtlus, et bakter pärines kärbestest. Eriku seisund halvenes kiiresti ja ta pandi nädalaks hingamisaparaadi alla. Eriku naine ütles, et nad mõistavad, kui raske on nakkusallikat leida.

Kuid samal ajal mõõtsid tervishoiuasutused sadamas kõrge Legionella kontsentratsiooni. Kõrgema halduskohtu mais tehtud otsuse kohaselt laaditakse ja lõhutakse Loviisa sadamapiirkonnas jäätmepalle, mis vabastavad õhku mikroobe sisaldavaid osakesi, näiteks Legionella baktereid.

Eriku haigus võis pärineda ka tema kasvuhoonest, kust leiti Legionella baktereid. Kuid need olid teist tüüpi kui see variant, mis temal oli.

Loviisa sadama tegevjuht Tiina Vepsäläinen viitas konsultatsioonifirma AFRY tellitud uuringule, mille kohaselt kujutavad Legionella bakterid ohtu ainult pallide läheduses töötavatele inimestele.

„Seetõttu on väga ebatõenäoline, et kohaliku elaniku Legionella nakkus võis pärineda sadama energiajäätmetest. Need ladustatakse sadade meetrite kaugusel,” räägib Vepsäläinen.

Teine haigusjuhtum oli Samueli perekonnas. Samueli isa tüdruksõber haigestus külaskäigu ajal ja oksendas nädal aega.

„Ta läks Porvoo haiglasse. Seal imestati, mis haigus tal on. Testitulemuste põhjal oli tal soolestikus EHEC-bakter. EHEC-bakteritega võib nakatuda muuhulgas ujumisest või loomade väljaheitega saastunud vee joomisest. Täiesti arusaamatu,” ütleb Samuel.

Sel kevadel on Uusimaa ELY-keskus ning Loviisa keskkonnaasutused käivitanud kaks algatust sadama keskkonnaala muutmiseks.

Algatuste kohaselt põhjustab pallide käitlemine ja ladustamine märkimisväärset lõhnahäiringut, samuti prügistamist ja kahjurite probleeme.

Keskkonnaloa muudatust menetleb nüüd Lõuna-Soome piirkondlik valitsusasutus, ütleb Uusimaa ELY-keskuse grupijuht Emmi Vettenlehto.

Protsess on edenenud. Loodame, et uus luba sisaldab jäätme- ja lõhnaprobleemidega seotud sätteid, mida praeguses loas arvesse ei võetud, ütleb Vettenlehto.

Vettenlehto hinnangul on olukord Loviisa sadama piirkonnas eelmisest suvest saadik paranenud. Eelmisel suvel sai ELY-keskus elanikelt tohutul hulgal kaebusi kärbeste sissetungi ja lõhna kohta.

Vettenlehto sõnul on juulis kärbeste kohta kurtnud vaid kolm erinevat osapoolt ning lõhn on piirkonnast enamasti kadunud.

Loomulikult näitab iga vastus, et piirkonnas on endiselt kärbseid, täpsustab Vettenlehto.

Juulis pöördus ELY-keskuse poole ka Loviisa sadam. Sadam on suvel võtnud ennetavaid meetmeid, et olukord uuesti hullemaks ei läheks.

Iltalehti üritas Loviisa sadama tegevjuhti kätte saada. Ta oli suvepuhkusel ja soovitas lugeda sadama viimast teadet.

Loviisa sadam teatab oma veebisaidil, et sel suvel pole regulaarsete kontrollide käigus nende piirkonnas ühtegi erakordset kärbseprobleemi tuvastatud. Loviisan Satama Oy peamine omanik on Helsingin Satama Oy. Ettevõttele kuulub sellest 60 protsenti, ülejäänud osa Loviisa linnale.

Kuigi tegelikku laiemat probleemi pole tuvastatud, suhtub sadam olukorda vajaliku tõsidusega. Teates öeldakse, et on rakendatud ennetavaid meetmeid ja neid tugevdatakse veelgi.

Jäätmepallid on viidud laohalli ja need ruumid on töödeldud pestitsiidiga. Sadam plaanib ladudesse paigaldada ka UV-püünised. Uued jäätmepartiid paigutatakse võimalikult hästi isoleeritud ruumidesse.

Loviisa linn on avaldanud samuti teemakohase teate. Linnapea Tomas Björkrothi sõnul on oluline, et ametivõimud kaardistaksid nüüd kärbeste probleemi ulatuse ja selgitaksid välja selle põhjuse.

Vettenlehto sõnul on siseruumidesse ladustamine parandanud olukorda lõhnaprobleemi osas.

„Samuti pole nüüd palju lisajäätmeid tekkinud. Aitab ka see, et neid on vähem,” ütleb Vettenlehto.

Vettenlehto ei oska hinnata, kas selle suve kärbsed on otseselt põhjustatud jäätmepallidest või on nende taga muud tegevused. Näiteks võis kärbeste sissetung alguse saada eelmisel suvel suurenenud populatsioonist.

Susanna ja Samuel kolisid perega Loviisasse 2022. aastal. Susanna elu tõi ta sellesse linna 12 aastat tagasi ja ta ütleb, et armus sellesse kohta kohe.

Kunstnikepaar leidis mere äärest 1950. aastatel ehitatud maja, mis sobis nende eelarvega. Maja eelmisel omanikul polnud probleeme lõhna ega putukatega. Uues kodus sujus kõik hästi, kuni prügipallid sadamasse ilmusid.

Ühel päeval oli Susanna täiesti väsinud. Ta oli just lastele süüa teinud ja poja Rico magama pannud. Ta läks vajus unne ja kärbsed sumisesid tema ümber.

Järsku tundsin lõvinaise raevu, kaitseinstinkti laste suhtes ja muret naabrite pärast. Kirjutasin ELY-keskusele sõnumi ja jagasin seda ka sotsiaalmeedias. Peagi hakkasin inimestelt palju sõnumeid saama, ütleb Susanna.

On räägitud, et olukord on muutunud. Aga inimeste kodudes on ikka veel kärbseid. Me ei saa kuidagi normaalset elu elada. Inimesed on täiesti kurnatud. Oleme selle vastu mässanud, saatnud siia-sinna kirju ja aruandeid. Inimesed ei suuda enam, räägib ta.

Susanna mõtleb, kuidas lahendada olukorda, kui kärbsed on eelmise aasta populatsioonist. Ta on mures, kui kärbestest saab pidev nuhtlus.

Paar on isegi kaalunud oma maja müümist, aga otsus ei tule kergekäeliselt.

Me ei taha siit lahkuda. Aga me tahame normaalset ja turvalist kodu, võtavad nad kokku.