Soome põlissoomlaste erakonna parlamendifraktsioon koguneb Oulus täna teisipäeval ja homme kolmapäeval, 26. ja 27. augustil.

Kohtumine on parlamendi ametiaja eelviimane ning põlissoomlaste parlamendifraktsiooni esimehe Jani Mäkelä sõnul hakatakse valmistuma parlamendi ametiaja lõpuks, vahendab Yle.

Mäkelä alustas majanduse ja valitsuse kärbete arutamisega.

Sanna Marini valitsus lükkas Soome allakäiguspiraali. See pani praeguse ja tulevased valitsused raskesse olukorda. Soome tulemused on kõiges oma konkurentidest halvemad, märgib Mäkelä.

Mäkelä sõnul on paljudel erakondadel raske põlissoomlastega koostööd teha.

Kui Purra teeb vastutustundliku ettepaneku umbes miljardi suuruse täiendava kokkuhoiu kohta, eitavad isegi teiste valitsusparteide esindajad avalikult, et ettepanekutega ei saa kokku hoida, ütleb Mäkelä, viidates erakonna esimehe, rahandusministri Riikka Purra poolt augusti alguses esitatud säästunimekirjale.

Põlissoomlased on riigi põhiülesannete kaitsmisel üksi jäetud, ütleb Mäkelä.

Kas ideede mahalaitmine on seda väärt, et need esitasid põlissoomlased, küsib Mäkelä, saades koosolekul osalejatelt aplausi.

Sotsiaalkindlustuskulutused, toetus Ukrainale, kaitsekulutuste märkimisväärne suurendamine ja valitsuse laenude intressimäärade tõus konkureerivad kõik riigikassasse laekuvate nappide eurode pärast, alustab erakonna esimees Riikka Purra oma kõnet.

Valitsus on paisunud eelarvet ajalooliselt palju kärpinud. Rakendame reforme, mida see riik oleks juba mõnda aega tagasi nõudnud. Samal ajal oleme pühendunud võlakoormuse stabiliseerimisele, sõnab ta.

Purra sõnul rõhutas Soome krediidireitingu langetamine suvel tegutsemise vajalikkust. Kui meie ei tegutse, kes siis tegutseb, küsis ta koosolekul osalejatelt.

Seetõttu pakkusin välja ligikaudu miljardi euro suuruse täiendava kokkuhoiu, peamiselt teisejärguliste kulutuste osas, nagu migrantide integreerimine, riigi ebaefektiivsed haldusstruktuurid, arenguabi, ettevõtlustoetused ja vabaühenduste rahastamine.

Tema sõnul täidavad vabaühendused olulisi ülesandeid, mis on isegi nii olulised ja hädavajalikud, et mingil hetkel võib Purra sõnul olla põhjust kaaluda, kas avalik võim peaks nendega ise tegelema.

Samuti on kärbete osas ruumi muudele asjadele ja tema sõnul pole organisatsioonilised struktuurid eriti tõhusad. Purra sõnul on ruumi ka endistele või praegustele poliitilistele tegelastele, kes moonutavad struktuuri, rahastamist ja lobitööd.

Purra sõnul on lihtne elada üle oma võimete, aga raskem on teha paranduslikke samme.

Tema sõnul on nurka surutud vasakpoolse opositsiooni lahendus sama mis varem: vältimine või kriitika.

SDP, mida juhib esimees Antti Lindtman, on öelnud, et avalikustab oma lahendused valimisperioodi lõpus. Seni toetub partei oma praegusele tööriistale, nimelt alternatiive pakkumata kõigele vastu seismisele, mis küsitlustes näib toimivat, ütleb Purra.

Vastutustundlik otsustaja peab panema ta tegutsema eelarvepuudujäägi vähendamiseks, isegi kui see ei suurenda tema populaarsust.

Mis mind vasakpoolsete üllatusmeelsusest rohkem segadusse ajab, on reaktsioonid sellele, kuidas minu eelarve ettepanekule reageeriti, kus ma kujutan ette, et Soome olukorra hindamine ja valitsuse tegevuse vajalikkus on jagunenud, väidab Purra.

Põlissoomlaste erakonna jaoks ei ole võlasuhte stabiliseerimine valitsusprogrammi kõrvaltegevus, sõnab Purra pahaselt.

Kui ma poleks miljardite eurode suurust kokkuhoidu välja pakkunud, siis poleks praegu sellist kokkuhoidu. Valitsus esitaks eelarve, mille järel poleks kahtlustki, et võlaeesmärki ei saavutata. Me annaksime reitinguagentuuridele sõnumi, et meil pole isegi energiat proovida, sõnab ta.

Purra kõne sisaldas ka erakordselt ideoloogilist migratsiooni käsitlevat osa, kus mainiti ka rahvastiku vahetust.

Purra sõnul ei ole rahvastiku vahetus vandenõuteooria ega äärmusparempoolne mõtlemine, vaid on väga reaalne.

Rahvastiku vahetus on vandenõuteooria, mis kaitsepolitsei väitel õigustab äärmusparempoolset vägivalda.

Lisaks tõstatas Purra muuhulgas küsimuse, kuidas Soome seadusandlus peaks käsitlema nägu katvate rõivaste kandmist nüüd või hiljem, viidates migrantidest naiste kantud burkale või niqabile.

Nii segregatsiooni kui ka migratsiooni konkreetsete näidetena tõi ta esile Helsingi piirkonna omavalitsused ja linnaosad.

Arengupõhise migratsiooni hulk ja selle põhjustatud probleemid on ilmsed. Maksumaksjatele on kulud tohutud, ütleb ta.

Näiteks peab Purra sõnul Vantaa nüüd kokku hoidma, kuna linn on aastakümneid migrante vastu võtnud, mis on majandusele koormaks olnud.

Üha suurem osa sotsiaalkindlustusest, sotsiaal- ja tervishoiuteenustest ning erikoolide teenustest läheb välismaise taustaga inimestele ja see kõik võetakse soomlastelt ära, ütleb Purra.

Meie ühiskonna struktuurid loodi teistsuguses maailmas, kus oli rohkem töötajaid kui praegu. Eelkõige oli see Soome heaoluühiskond, ütles Purra, rõhutades Soome olemust.

Nüüd hoolitseb, aitab ja hellitab meie heaoluühiskond üha rohkem mitte-soomlasi, märkis ta.

Migratsiooniprobleemid ja riigieelarve probleemid kokku on topeltkatastroof, kuulutas Purra.

See on vastu seina sõitmine, see on pankrot. Rahvastiku vahetus on heaoluühiskonna lõpp, Soome ühiskonna lõpp, lisas ta.