Soome on Euroopa Liidus naiste jaoks kõige vägivaldsem riik, edastab Naisten linja.

Informatsioon põhineb kogu EL-i hõlmaval uuringul, mille kohaselt on 57 protsenti Soomes elavatest naistest kogenud füüsilist vägivalda, seksuaalset vägivalda või vägivallaähvardusi.

Kuni umbes 53 protsenti Soomes elavatest naistest on kogenud lähisuhtevägivalda. Umbes 37 protsenti on kogenud seksuaalset vägivalda, vahendab Iltalehti.

See teeb mind kurvaks. Oleme riik, mis on korduvalt valitud maailma kõige õnnelikumaks riigiks, ja samal ajal on rohkem kui iga teine ​​naine Soomes pidanud kogema kas füüsilist vägivalda, seksuaalset vägivalda või vägivallaähvardusi, ütleb Naisten linja tegevjuhi kohusetäitja Elina Lakso.

Uuring viidi läbi 2024. aastal, kuid teema pole varem laialdast meediakajastust pälvinud. Naisten linja väidab, et just seetõttu teatasid nad teemast sel nädalal.

Aruandes esitatakse EL-i soolise vägivalla uuringu tulemused, mis põhinevad kõigi 27 liikmesriigi andmetel. Intervjueeriti 114 023 naist üle kogu EL-i nende kogemuste kohta.

Sama uuring viidi viimati läbi umbes kümme aastat tagasi. Sel ajal oli Taani naiste jaoks EL-is vägivaldseim riik ja Soome oli vägivaldsuse poolest teine.

Naisten linja ei olnud Soome tõusust edetabelis üllatunud.

See on kooskõlas sellega, mida me oma töös iga päev näeme. See ei tulnud meile üllatusena, ütleb Lakso.

Naisten linja tugiteenused on olnud terve aasta ülekoormatud: 62 protsenti abiliinile tehtud kõnedest jääb vastuseta ja aasta alguses avatud vestluspõhisele individuaalsele tugiteenusele tuleb rohkem inimesi kui see suudab teenindada.

Naisten linja individuaalse toe käigus kohatud klientide puhul on vägivalla toimepanijaks 60 protsendil juhtudest naise endine partner, 23 protsendil juhtudest praegune partner ja 10 protsendil juhtudest tema enda vanem.

Naisten linja teate kohaselt on Soomes sel aastal surnud mehe poolt tapetud viisteist naist.

Olukord on murettekitavam kui varem: keskmiselt on igal aastal tapetud viisteist naist. Nüüd on see arv saavutatud veidi rohkem kui poole aastaga, seisab teates.

Mitmes tapmises on toimepanija olnud naisele tuttav, näiteks praegune või endine partner.

Naisten linja info kohaselt võib tulemusi osaliselt seletada asjaoluga, et Põhjamaades elavad inimesed tunnevad vägivalda ära ja teatavad sellest tõenäolisemalt kui teistes EL-i riikides elavad inimesed.

Põhjamaade naised on väga head erinevat tüüpi vägivalla, sealhulgas lähisuhetes esineva vägivalla verbaliseerimises ja äratundmises. Nad suudavad sellest teatada, kui neilt näiteks sellises uuringus küsitakse, ütleb Lakso.

80 protsenti Naisten linja individuaalsetest tugiklientidest on kogenud vägivallast rääkinud ka teistele abistajatele, näiteks politseile.

Teisest küljest ei jõua enamik lähisuhtevägivallast ka Soomes ametivõimude tähelepanu alla ning Lakso sõnul ei tunnistata Soomes vägivalla soolist olemust, kuigi uurimisandmed sellele tugevalt viitavad.

Vägivalla ulatust on tõesti raske uurida, kuna seda alahinnatakse. Vägivald, mis on kõigis uuringutes nähtav, on alati vaid jäämäe tipp, ütleb Lakso.

Lakso loetleb naiste õigusi nõrgendavate teguritena ka antigender liikumise ja konservatiivsete väärtuste esiletõusu.

Naisten linja info kohaselt algab probleemi lahendus piisavate ressursside tagamisest vägivalda kogenud inimestele ja hoiakute muutmisest.

Seni kuni me ühiskonnas ei olda valmis seda probleemi nägema või selle olemasolu tunnistama, on sekkumine väga keeruline, märgitakse.

Abi on saadaval

Lähisuhtevägivald viitab vägivallale, mille puhul toimepanijal ja ohvril on või on olnud lähisuhe.

Lisaks lähisuhtevägivallale hõlmab see definitsioon ka vägivalda laste, lähisugulaste ja teiste lähedaste inimeste vastu. Toimepanija ja ohver ei pea elama samas leibkonnas.

Vägivald ei ole alati füüsiline, vaid võib olla ka emotsionaalne või rahaline.

112 aitab ohuolukordades.

Kuriteoohvrite abitelefon (116 006) ja RIKUchat on soome keeles saadaval esmaspäevast neljapäevani kell 9.00–18.00 ja reedeti kell 9.00–16.00 ning rootsi keeles esmaspäevast reedeni kell 12.00–14.00. Teenused on tasuta ja telefonile saab helistada ka anonüümselt.

Nollalinja (Nullliiin, 080 005 005) teenindab neid, kes on kogenud emotsionaalset, füüsilist või seksuaalset vägivalda või selle ohtu lähisuhtes. Teenus on tasuta ja avatud ööpäevaringselt, aasta läbi. Nollalinja vestlus on avatud tööpäeviti kell 9.00–15.00.

Naisten linja (080 002 400) aitab vägivalda kogenud tüdrukuid ja naisi ning nende lähedasi esmaspäevast reedeni kell 16.00–20.00. Teenus on tasuta. Naisten linja vestlus on avatud teisipäeviti ja neljapäeviti kell 16.00–20.00.