Täitevamet müüs Soome idaosas Miehikkäläs asuva vana laagrikeskuse kolmele venelasele kuuluvale firmale. See võis olla viimane venelaste kinnisvaratehing Soomes.

Laagrikeskuse ees on teele tõmmatud kett. See ärritab majahoidja Jounit. Hoovis on mälestustahvel, mis jutustab piirkonna vangla ajaloost ja mis peaks olema kõigile ligipääsetav, vahendab Yle.

See kett on natuke ebaseaduslik, aga võib-olla uued omanikud seda ei tea. Kui eelmine tehing sõlmiti, ei tohtinud omanikud teele tõkkepuud panna, ütleb Jouni.

Laste suvekülana tuntud laagrikeskus asub umbes 20 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist. Pärast sõdu korraldati seal pikka aega Helsingi piirkonna lastele suvelaagreid. Viimased kümme aastat on kinnistu kuulunud Vene pereettevõttele.

Plaanid olid suured: kinnistu pidi muutuma moodsaks puhkekülaks. Tehti ka renoveerimistöid.

Seejärel okupeeris Venemaa Krimmi ja rubla langus ajas omanikud rahalistesse raskustesse. Koroonapandeemia ajal üritati kinnistut müüa, kuid ostjat ei leitud.

Kui Venemaa tungis Ukrainasse ja Soome idapiir oli veel avatud, majutati tühjana seisnud laagrikeskuses sõja eest põgenenud noori vene mehi. Lähedal elav Timo-Jussi ütleb, et nad olid külas tuttav vaatepilt.

„Neid oli umbes tosin ja nad elasid seal talve üle. Ükskord külmus üks nende autodest teel kinni ja ma aitasin tal selle ära vedada,” ütleb Timo-Jussi .

Pärast idapiiri sulgemist suleti laagrikeskuse omanike Soome pangakonto. Järgmisel talvel arestisid kohtutäiturid vara omanike tasumata võlgade tõttu. Küte lülitati välja ja elektrifirma katkestas elektri. Hooned külmusid ja lagunesid.

Täitevamet panid kinnisvara eelmisel talvel veebioksjonile. Kõrgeim pakkumine, 40 000 eurot, võeti vastu, kuid eelmised omanikud esitasid kaebuse. Nende arvates oli ostuhind liiga madal võrreldes maa väärtuse ja umbes kümnehektarise ala renoveerimisele kulutatud rahasummaga.

Kaebus ei läinud läbi ja müük vormistati juulis.

Laagri omanik on nüüd Virolahtis tegutsev ettevõte, mis pakub lühiajalist majutust. Selle esindaja Nikita Vorobjovi sõnul vajab laager tõepoolest ulatuslikku renoveerimist, mis toimub etappide kaupa.

Vorobjov ütleb, et laagrit planeeritakse loodusturismi sihtkohana, kus saaks korraldada koolitusi, noortelaagreid ja firmaüritusi.

„Kõik tegevused vastavad Soome eeskirjadele ja neid arendatakse koostöös kohalikega,” ütleb Vorobjov.

Ettevõte on registreeritud Soomes, kuid selle omanikud on kolm Venemaa kodanikku. Vorobjov nende hulgas ei ole. Omanike elukohaks on märgitud Virolahti, kuid registriandmete kohaselt ei ole neil topeltkodakondsust.

Tehingut ei takistanud valgevenelaste ja venelaste kinnisvaratehingute keelust tulenev määrus, kuna seadusemuudatus jõustus alles viis päeva pärast laagrikeskuse tehingu kinnitamist.

Täitevamet leiab, et luba ei olnud vajalik, kuna ostja on Soome ettevõte.

„Täitevamet müüb vara ostjale temalt saadud teabe põhjal, nagu käesoleval juhul,” ütleb täitevameti maakonna kohtutäitur Sofia Paajanen.

Yle-le laekunud teabe põhjal näib aga, et müügiks on luba vaja.

Kaitseministeerium üksikjuhtumeid ei kommenteeri. Ministeeriumi hinnangul peab ettevõte kinnisvaratehinguks alati taotlema luba, kui vähemalt kümme protsenti omandiõigusest kuulub ELi või EMP-välisele osapoolele.

Seaduse kohaselt tuleb luba taotleda hiljemalt kahe kuu jooksul pärast tehingu kinnitamist.

Yle võttis ühendust advokaadiga, kes tegeles ostva ettevõtte nimel laagrikeskuse tehinguga. Tema sõnul on loataotlus esitatud kaitseministeeriumile menetlemiseks.

Riigil on võimalus kinnisvara sundvõõrandada, kui selle omandiõigus kujutab endast riigi julgeolekuga seotud riske.

Vaatame üle kõik kinnisvaratehingud ja tuletame meelde, et ostjal tuleb taotleda luba, kui ta seda pole teinud. Me ei pea aga juhtumite kohta statistikat. Lubade taotlemata jätmine pole probleemiks muutunud, ütleb kaitseministeeriumi kinnisvara- ja keskkonnaüksuse ekspert Jesse Kosonen.

Samas piirkonnas on Miehikkäläs ka teisi kinnisvaraobjekte, millel on sidemed Venemaaga. Laagri keskusest on umbes kümme kilomeetrit Savanjärvini, kus pikka aega asus Miehikkälä piirivalvekordoni juhtimispunkt. Piirivalve loobus sellest 1997. aastal, misjärel kasutas seda A-kliiniku Sihtasutus.

Nõukogude Liidus sündinud topeltkodanik ostis selle koha oma ettevõtte nimele 2014. aastal. Alguses toimus seal ilmselt mingisugune majutustegevus, kuid viimastel aastatel pole ümbruskonna elanikud kinnistul erilist tegevust märganud.

Selle kinnistu kopteriväljakut kasutati 1955. aasta filmis „Tundmatu sõdur”.

Lisaks kopteriväljakule asuvad piirkonnas näiteks laskemoonalaod, majutuskohad ja autode hooldusgaraažid.

Kasarmuala omanud ettevõte lõpetas tegevuse paar aastat tagasi, kuid sama ärimees on oma ettevõtete jaoks omandanud mitu muud kinnisvaraobjekti Kymenlaaksos.

Venelased on tavaliselt ostnud idapiiril asuvaid lagunenud kinnisvaraobjekte koos usutavate plaanidega nende renoveerimiseks. Sageli pole neid plaane ellu viidud.

Kaitseministeerium ei ole sellistest kinnisvaraobjektidest alati huvitatud.

„Meie ülesanne on hinnata, kas omandiõigus kujutab endast julgeolekuohtu. On muidugi selge, et mitte kõik kinnisvaraobjektid Soomes ei asu strateegiliselt heas asukohas,” ütleb kinnisvara- ja keskkonnaüksuse ekspert Jesse Kosonen.

Soome asjatundjad on hoiatanud, et Venemaa võib kriisiolukorras tühjalt seisvaid kinnistuid enda kasuks ära kasutada.

Ma arvan, et neid tuleks ehk veelgi rangemalt uurida, eriti piiri ja strateegiliste sihtmärkide läheduses, ütleb Turu Ülikooli ja Riigikaitseülikooli luureuuringute professor Kari Liuhto.

Liuhto sõnul võib selline olukord tekkida, kui Ukrainas peaks mingil hetkel tekkima külmutatud konflikt ja Venemaa liigutab oma väed mujale. Üks suund võib olla Soome idapiir.

Need on pikaajalised protsessid, kuid Venemaa on avanud uusi sõjaväebaase ja seejärel paigutab sinna sõdureid. Me peame seda väga tõsiselt võtma, et meid ei üllatataks, ütleb Liuhto.

Miehikkälä venelaste omandus puudutab ka kohalikku meest Timo-Jussit, kes töötas enne pensionile jäämist piirivalvurina. Ta ütleb, et 2010. aastate alguses plaanisid venelased ehitada maja reservohvitseride väljaõppekooli väljaõppeala kõrvale metsa keskele. Kaitsevägi takistas neid plaane.

Venelased taotlesid aga ehitusluba mitmele lähedal asuva järve kaldale asuvale puhkemajale, millest üks valmis. See on aastaid tühjalt seisnud.

Neil pole praegu ilmselt julgeolekuga seotud ohtu, aga mine tea, ütleb Timo-Jussi.