Tee muutub aina kitsamaks, kui läheneda Soome ja Euroopa Liidu idapoolseimale punktile. Teekate muutus kruusakatteks juba palju varem.

Eesmärk on ööbida idapoolseima punkti lähedal ja jälgida, mis piiril toimub. Või kas üldse midagi toimub?

Võimalik, et midagi toimub. Piiriala muutus vaikseks 2023. aasta lõpus, kui valitsus sulges idapiiril piiripunktid pärast seda, kui Venemaa hakkas varjupaigataotlejaid Soome suruma, vahendab Iltalehti.

Viimati ületati Soome idapiiri seaduslikult reedel, 15. detsembril 2023. Sellest ajast alates on piirivalve aeg-ajalt teatanud üksikutest ebaseaduslikest piiriületustest.

Idapunkti viiva tee lõpus asuvasse pöördepunkti jõutakse pärastlõunal. Pöördepunktist on veel paarsada meetrit kõndida Virmajärvi järveni, mis on Soome kõige idapoolsem punkt, kuhu jalgsi pääseb.

Viimase saja meetri jooksul ääristavad kruusateed piiritsooni tähistavad kollaste otstega postid. Piiritsooni sisenemine ilma eraldi loata ei ole lubatud, kuid idapoolseimasse punkti on tehtud tsooni sisse koridor, mis viib järve kaldale.

Virmajärvi järve kaldal on vaikne. Teisi inimesi ega loomi pole näha.

Umbes 150 meetri kaugusel kaldast asub väike saar, kus piir kulgeb sinivalgete Soome ja punaroheliste Vene postide vahel. Vastaskaldal on Venemaa.

Idapoolsest punktist naastakse oma plaanitud kämpingusse, mis asub umbes kilomeetri kaugusel. Hakati just oma asju autost välja laadima, kui mööda sõitis Šveitsi numbrimärkidega vana Toyota Land Cruiser.

Maasturile järgnetakse jalgsi Virmajärvi järve kaldale, kus keskealine paar uurib piirisaart.

Šveitslased Werner ja Charlotte on tulnud Soome laevaga Saksamaalt Travemündest. Nad on teel Norrasse Finnmarki ja otsustasid peatuda idapoolseimas punktis.

Paari ei pane muretsema Venemaa lähedus.

Ei, üldse mitte, naerab Werner.

Paari sõnul kajastasid Soome otsust idapiir sulgeda laialdaselt ka Šveitsi uudised. Werner peab piiri sulgemist valeks.

See on piiri ääres elavate kohalike inimeste jaoks rumal otsus. See on täiesti poliitiline. Üldse mitte hea, sõnab ta.

NATO riikidega ümbritsetud Šveits on tuntud oma neutraalsuse poolest. See on riigi välispoliitika põhisuund, mis on mainitud ka põhiseaduses.

Šveits on muuhulgas hukka mõistnud Venemaa rünnaku Ukrainale ja osalenud majandussanktsioonides, kuid riik pole Ukrainale sõjalist abi andnud.

Idapiirile saabunud Werneri ja Charlotte’i vaade Ukraina sõja põhjustele erineb Soome peavoolu seisukohast.

Mõlemad pooled on asju valesti teinud, teate küll. Meil ​​oli 90ndate lõpus ja 2000ndate alguses võimalusi Venemaaga suhteid luua. Ma arvan, et meid mõjutas palju Ameerika Ühendriigid. Nad levitasid kuulujutte ja õhutasid inimesi Venemaa vastu, ütleb Werner.

Tema sõnul on Lääne tehtud vead seotud NATO itta laienemisega. Selle viimased näited on Soome ja Rootsi liikmelisus 2023. ja 2024. aastal.

Werneri sõnul oli Soome NATO-ga liitumine ebavajalik.

See on hüsteeriline, come on, sõnab ta.

NATO on viga. NATO oli hea asi pärast Teist maailmasõda, aga pärast 1991. aastat muutus see täiesti ebavajalikuks, sest Varssavi pakt kadus, märgib ta.

Charlotte ütleb, et ta saab aru, et Venemaa naaberriikides nähakse asju teisiti kui Šveitsis. Siiski ei arva ta, et Venemaa Soomet ohustaks.

Neil on nii suur riik. Neil on kõik, mida nad vajavad. Mida nad Soomelt tahaksid? Või kelleltki teiselt? küsib ta.

Päev hakkab aeglaselt õhtusse jõudma.

Šveitsi paar ütleb, et veedavad öö autos, aga plaanivad sõita veidi põhja poole.

„Ma ei taha praegu piiril ööbida,” ütleb Werner.

Paar ei soovi oma perekonnanimesid avaldada ega fotodel esineda.

Šveitslastega jäetakse hüvasti ja minnakse tagasi oma laagriplatsile. Hea mõte on telk ja võrkkiik enne pimedat püsti panna.

Piiril on vaikne. Ümbruskonna järgi otsustades ei teakski, et oled vaid mõnesaja meetri kaugusel võõrvõimust.

Sääskede suminat katkestab vaid aeg-ajalt kurgede kisa. Öösel liitub kooriga järvekaur ja laulab oma tunnusmeloodiat.

Sel öösel ületavad piiri ainult lindude laulud.