Vene president Vladimir Putin nõuab Ukrainalt kogu Donbassi piirkonna loovutamist, NATO-ga liitumise ambitsioonidest loobumist, neutraalsuse säilitamist ja Lääne vägede riigist eemal hoidmist, rääkisid kolm Kremli mõtteviisiga kursis olevat kõrgetasemelist allikat Reutersile.

Venemaa president kohtus reedel Alaskal Donald Trumpiga esimesel Venemaa-USA tippkohtumisel enam kui nelja aasta jooksul ning veetis peaaegu kogu kolmetunnise kinnise kohtumise arutades, milline võiks Ukraina küsimuses kompromiss välja näha, väidavad allikad, kes palusid tundlike teemade arutamiseks anonüümsust.

Hiljem Trumpi kõrval kõneledes ütles Putin, et kohtumine loodetavasti avab tee rahule Ukrainas, kuid kumbki juht ei täpsustanud, mida arutati.

Seni kõige detailsemas Venemaa-põhises reportaažis Putini tippkohtumisel tehtud pakkumise kohta suutis Reuters visandada piirjooned sellest, mida Kreml soovib näha võimalikus rahuleppes, mis lõpetaks sõja, milles on hukkunud ja vigastatud sadu tuhandeid inimesi.

Venemaa allikate sõnul on Putin sisuliselt teinud kompromisse territoriaalsete nõudmiste osas, mille ta esitas 2024. aasta juunis ja mis nõudsid Kiievilt nelja Moskva Venemaa osana esitatud oblasti loovutamist: Dontesk ja Luhansk Ida-Ukrainas, mis moodustavad Donbassi, ning Herson ja Zaporižja lõunas.

Kiiev lükkas need tingimused tagasi, pidades neid võrdseks alistumisega.

Kolme allika sõnul on Venemaa president oma uues ettepanekus jäänud kindlaks nõudmisele, et Ukraina taanduks täielikult Donbassi osadest, mida ta endiselt kontrollib. Vastutasuks peataks Moskva aga praegused rindejooned Zaporižjas ja Hersonis, lisasid nad.

USA hinnangute ja avalike andmete kohaselt kontrollib Venemaa umbes 88% Donbassist ja 73% Zaporižjast ja Hersonist.

Allikate sõnul on Moskva valmis võimaliku kokkuleppe osana loovutama ka väikesed osad Ukraina Harkivi, Sumõ ja Dnipropetrovski oblastist, mida ta kontrollib.

Allikate sõnul jääb Putin samuti kindlaks oma varasematele nõudmistele, et Ukraina loobuks oma NATO ambitsioonidest ja et USA juhitud sõjaline allianss annaks õiguslikult siduva lubaduse mitte laieneda edasi itta, samuti Ukraina armee piiramise ja kokkuleppe juurde, et Ukrainasse ei saadeta rahuvalvejõudude koosseisus Lääne sõdureid.

Ometi on kaks poolt endiselt kaugel teineteisest, enam kui kolm aastat pärast seda, kui Putin käskis tuhandetel Vene sõduritel Ukrainasse täiemahulise sissetungi raames siseneda, mis järgnes Krimmi poolsaare annekteerimisele 2014. aastal ja pikaajalisele lahingutegevusele riigi idaosas Venemaa toetatud separatistide ja Ukraina vägede vahel.

President Volodõmõr Zelenski on korduvalt tagasi lükanud idee rahvusvaheliselt tunnustatud Ukraina maalt lahkumisest osana kokkuleppest ning on öelnud, et tööstuslik Donbassi piirkond toimib kindlusena, mis takistab Venemaa edasiliikumist sügavamale Ukrainasse.

„Kui me räägime lihtsalt idast lahkumisest, siis me ei saa seda teha,” ütles ta ajakirjanikele täna neljapäeval 21. augustil avaldatud kommentaarides. „See on meie riigi ellujäämise küsimus, mis hõlmab tugevaimaid kaitseliine.”

NATO-ga liitumine on samal ajal riigi põhiseaduses sätestatud strateegiline eesmärk, mida Kiiev peab oma kõige usaldusväärsemaks julgeolekugarantiiks. Zelenski ütles, et alliansi liikmelisuse otsustamine ei ole Venemaa asi.

USA-s asuva globaalse poliitika mõttekoja RAND Venemaa ja Euraasia poliitika osakonna juhataja, poliitoloog Samuel Charap ütles, et igasugune nõue Ukrainale Donbassist lahkuda on Kiievi jaoks nii poliitiliselt kui ka strateegiliselt võimatu.

„Avatus „rahule” teisele poolele kategooriliselt vastuvõetamatutel tingimustel võiks Trumpi jaoks olla pigem etendus kui märk tõelisest kompromissivalmidusest,” lisas ta. „Ainus viis selle ettepaneku testimiseks on alustada tõsist protsessi töötasandil, et need üksikasjad läbi arutada.”

Vene väed kontrollivad praegu viiendikku Ukrainast, mis on USA hinnangute ja avalike kaartide kohaselt umbes Ohio osariigi suurune ala.

Kolm Kremlile lähedast allikat ütlesid, et Alaska linnas Anchorage’is toimunud tippkohtumine avas parimad võimalused rahu saavutamiseks pärast sõja algust, kuna Venemaa tingimuste üle peeti konkreetseid arutelusid ja Putin oli näidanud üles valmisolekut järele anda.

„Putin on valmis rahuks – kompromissiks. See on sõnum, mis Trumpile edastati,” ütles üks allikatest.

Allikad hoiatasid, et Moskvale pole selge, kas Ukraina oleks valmis Donbassi jäänuseid loovutama, ja kui ta seda ei tee, siis sõda jätkub. Samuti on ebaselge, kas Ameerika Ühendriigid tunnustavad Venemaa käes olevat Ukraina territooriumi või mitte, lisasid nad.

Neljas allikas ütles, et kuigi majandusküsimused on Putini jaoks teisejärgulised, mõistab ta Venemaa majanduslikku haavatavust ja Ukrainasse kaugemale minekuks vajalike jõupingutuste ulatust.

Trump on öelnud, et tahab lõpetada sõja „veresauna” ja jääda meelde kui „rahuvahendaja president”. Esmaspäeval ütles ta, et on alustanud Venemaa ja Ukraina juhtide kohtumise korraldamist, millele järgneb kolmepoolne tippkohtumine USA presidendiga.

„Ma usun, et Vladimir Putin tahab näha selle lõppu,” ütles Trump Zelenski kõrval Ovaalkabinetis. „Olen kindel, et me saame selle lahendatud.”

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles neljapäeval, et Putin on valmis Zelenskiga kohtuma, kuid kõik küsimused tuleb kõigepealt läbi töötada ja on küsimus Zelenski volitustest rahuleppele alla kirjutada.

Putin on korduvalt kahelnud Zelenski legitiimsuses, kuna tema ametiaeg pidi lõppema 2024. aasta mais, kuid sõda tähendab, et uusi presidendivalimisi pole veel toimunud. Kiiev väidab, et Zelenski jääb seaduslikuks presidendiks. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa juhid on öelnud, et nad on skeptilised Putini soovi suhtes sõda lõpetada.

Kahe Vene allika sõnul oli Trumpi eriesindajal Steve Witkoffil tippkohtumise ja viimase rahupüüdluse ettevalmistamisel oluline roll.

Witkoff kohtus Putiniga Kremlis 6. augustil koos Kremli nõuniku Juri Ušakoviga. Kohtumisel edastas Putin Witkoffile selgelt oma valmisoleku kompromissideks ja määras kindlaks rahustrateegia piirjooned, teatasid kaks Vene allikat.

Kui Venemaa ja Ukraina suudavad kokkuleppele jõuda, on ametliku kokkuleppe sõlmimiseks mitmeid võimalusi – sealhulgas võimalik kolmepoolne Venemaa-Ukraina-USA leping, mida tunnustab ÜRO Julgeolekunõukogu, ütles üks allikatest.

Teine võimalus on naasta ebaõnnestunud 2022. aasta Istanbuli kokkulepete juurde, kus Venemaa ja Ukraina arutasid Ukraina alalist neutraalsust vastutasuks julgeolekugarantiide eest ÜRO Julgeolekunõukogu viielt alaliselt liikmelt: Suurbritannialt, Hiinalt, Prantsusmaalt, Venemaalt ja Ameerika Ühendriikidelt, lisasid allikad.

„On kaks valikut: sõda või rahu, ja kui rahu ei ole, siis tuleb rohkem sõda,” ütles üks inimestest.