Saksamaa raudteefirma Deutsche Bahn ja selle tütarettevõtte DB Cargo üle on varem sageli naerdud. Pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu 2022. aastal suutis kaubaveoettevõte aga näidata oma kasutamata potentsiaali. Kuna Saksamaal oli vaja söeküttel töötavaid elektrijaamu käima tõmmata, hankis DB Cargo kuue nädala jooksul nn seisureservist 1000 söevagunit.

Raudtee-ettevõte tunnistab, et DB Cargol on palju vaguneid. Kuid neil on ressursse, mida pole ühelgi teisel raudteel Euroopas. Seetõttu ei tohi Saksamaa valitsus ettevõtet mingil juhul „ära kaotada”, vahendab Tagesspiel.

Kuna DB Cargo mitte ainult ei aita leevendada Venemaa agressioonisõja tagajärgi, vaid on ka NATO kõige olulisem logistikateenuse pakkuja Euroopas, töötavad raudtee tütarettevõtte, taristuoperaatori DB InfraGO ja Saksamaa relvajõudude eksperdid koos töörühmades. Sarnased rühmad on olemas ka energiatööstuse ja infoturbe valdkonnas.

„Kaitse on kogu ühiskonna ülesanne,” ütlevad raudteeringkonnad. „Kui Saksamaa valitsus otsis partnereid, oli DB ilmselge valik.”

Ametlikult teatas riigile kuuluva ettevõtte pressiesindaja vastuseks päringule: „Deutsche Bahn on Saksamaa operatiivkava partner, et koos Bundeswehri ja NATO liikmetega vastata uutele Euroopa väljakutsetele, sealhulgas sõjalise logistika valdkonnas. Seda partnerlust toetab juba tõhus transpordivõrk.”

Seejärel lisatakse: „Palume teie mõistvat suhtumist, et arusaadavatel põhjustel ei saa me anda üksikasju sõjalise logistika ja lepingu sisu kohta.”

Võrgustiku võimekust demonstreeriti näiteks Bundeswehri brigaadi Leetu saatmisel. Suurem osa logistilisest ülesandest täideti kuue nädala jooksul.

Üks Leopard 2 tank kaalub 84 tonni. DB Cargo juht Sigrid Nikutta ütles veebruaris Münchenis toimunud julgeolekukonverentsil, et üks rong suudab transportida 18 tanki või 60 laskemoonakonteinerit. Nikutta sõnul kaalub selline rong 1000 tonni.

Kui NATO välispiirid on ohus, tuleks kuni 800 000 NATO liitlaste sõdurit koos nende relvade, sõidukite ja varustusega võimalikult kiiresti üle Saksamaa ümber paigutada vastavatesse operatsioonipiirkondadesse 180 päeva jooksul, kus neid majutatakse ja nende eest hoolitsetakse.

Ukraina abistamiseks praeguses sõjas agressori Venemaa vastu transporditakse NATO partnerite sõjavarustust Läänemere sadamatest Krakówist lõunas asuvasse logistikakeskusesse ja sealt edasi rünnatud riiki. Sõja ajal õnnestus Ukrainal Lvivi lähedal rajada rööpad peaaegu sama standardrööpmelise rööpapaariga kui ülejäänud maailmas. Endise Nõukogude Liidu riikides kasutatakse laiemat rööpmelaiust.

Nagu teistelgi kaitseliidu liikmetel, on ka Saksamaal NATO raudteevõrk. Marsruudid on klassifitseeritud ja sildade kandevõimet on uuritud – see on oluline kaalutlus mitme Leopard 2-ga rongi puhul. Raudtee-ettevõte juhib aga tähelepanu sellele, et maanteesildadega on selles osas palju suuremad probleemid.

Saksamaa operatiivkava osana seatakse raudteeliinid kaitseotstarbel esikohale. Sellisel juhul peatataks loomulikult ka reisirongid, näiteks ICE, kuna prioriteet on sõjaline logistika.

Raudtee-ettevõte väidab: „Me teeme juba palju. Aga nüüd peab Bundeswehr määratlema, kuidas me NATO idatiiba tugevdame. Mida me veel vajame? Kus me peame midagi uuendama?”

Saksamaal on föderaalse transpordiministeeriumi andmetel sõjaväe baasraudteevõrgu arendamine peaaegu lõpule viidud. Sõja baasmaanteevõrk on juba olemas. See hõlmab teid, mis sobivad sõjaväe liigutamiseks.

Eelarveliste vahendite pärast peetavas võitluses püüavad nii riigi kui ka kohaliku tasandi poliitikud nüüd oma lemmikmaantee- ja raudteeprojekte nende baasvõrkude jaoks kvalifitseerida. See võib õõnestada nende taga olevat sõjalist loogikat, hoiatab Bundestagi roheliste partei eelarveekspert Paula Piechotta.

Kuna kõik poliitilised liidrid on nõus, et Saksamaa on juba Venemaaga hübriidsõjas, kaitstakse kriitilist infrastruktuuri ka sabotaaži ja spionaaži eest. Siin tulevad mängu föderaal- ja liidumaade siseministeeriumid ning nende politseijõud. Näiteks kasutavad nad valveks helikoptereid ja infrapunakaameraid.

2022.aasta oktoobris, kuus kuud pärast Putini sissetungi Ukrainasse, moodustas Saksamaa valitsus ka riigisekretäride tasemel ühise kriitilise infrastruktuuri koordineerimisstaabi. Tollane föderaalne siseminister Nancy Faeser (SPD) viitas Läänemere torujuhtmete ja raudteetaristu vastu suunatud sabotaažiaktidele ning rõhutas: „Alates Venemaa kuritegeliku agressioonisõja algusest Ukraina vastu oleme näinud ka muutunud julgeolekuolukorda Saksamaal ja Euroopas.”

Saksa siseministeeriumi pressiesindaja ütles hiljuti vastuseks päringule: „Põhimõtteliselt vastutavad kriitilise infrastruktuuri kaitsmise eest eelkõige operaatorid ise.” Samal ajal on see riiklik ülesanne, mille täitmisel teevad föderaalvalitsus, osariigid ja omavalitsused operaatoritega tihedat koostööd.