Ajal, kui Budapesti ja Kiievi vahelised pinged süvenevad, on lootus hääbumas, et Ungari tühistab oma veto Ukraina Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimiste alustamiselt. Leedu aga nõuab ummikseisust välja murdmiseks lahendust.

Enne 1.–2. septembril Kopenhaagenis toimuvat EL-i välisministrite mitteametlikku kohtumist saadetud kirjas väitis Vilnius, et blokk peab rakendama „otsustavaid meetmeid”, et muuta Ukraina liikmelisuse püüdlused „käegakatsutavaks ja pöördumatuks”, vahendab lrt.lt.

LRT nähtud kirjas öeldakse, et läbirääkimiste alustamine tugevdaks nii Ukraina moraali kui ka riigi reformivaimu ajal, mil Venemaa oma sõda süvendab. Hoiatati, et tegutsemata jätmine võib nõrgestada Ukraina avalikku toetust ja õõnestada institutsioonilist reformitahet.

Ungari peaminister Viktor Orbán, kes on Ukraina häälekas kriitik, on läbirääkimiste alustamist blokeerinud. Poola välisminister Radosław Sikorski tunnistas selle aasta alguses, et tema riigi EL-i eesistumine 2025. aasta esimesel poolel ei suutnud Ungari veto tõttu Ukrainaga ühtegi läbirääkimiste peatükki avada.

Hiljuti helistas Orbán isegi USA presidendile Donald Trumpile sel teemal. Budapesti seisukoht ei pruugi aga niipea muutuda, eriti pärast uusi diplomaatilisi kokkupõrkeid, mis puhkesid pärast Ukraina rünnakuid Ungarit ja Slovakkiat varustavale naftajuhtmele Družba.

Mõlemad riigid kutsusid Euroopa Komisjoni üles edasisi rünnakuid ära hoidma, nimetades torujuhet oma energiavajaduste rahuldamiseks „asendamatuks”. Kiiev vastas, et probleemiks on Ungari seisukoht, märkides, et ülejäänud Euroopa ei ole enam Venemaa energiast sõltuv.

Leedu ettepanek näeb ette läbirääkimiste alustamist Ukraina ja Moldovaga tehnilisel tasandil ilma Ungarita, kui 26 liikmesriiki sellega nõustuvad. Ametlik heakskiit võib järgneda hiljem, kui Budapest oma seisukohta või valitsust muudab.

Kirjas korrati ka Leedu pikaajalist üleskutset seada Ukraina EL-iga ühinemise sihtkuupäevaks 2030. aasta, väites, et see aitaks mõlemal poolel reforme ja ressursse planeerida.

Leedu välisministri kohusetäitja Kęstutis Budrys ütles LRT-le, et Leedu püüab Ukrainale teed „avada”: „Igasugune edasine viivitus on geopoliitiliselt kahjulik nii Ukrainale kui ka EL-ile. Ukraina liikmelisus on osa Euroopa julgeolekugarantiidest ning pikaajalise rahu ja stabiilsuse tagamiseks hädavajalik.”

Ettepanekuid arutatakse eeldatavasti Kopenhaagenis, kus EL-i välispoliitika juhi Kaja Kallase juhitud ministrid keskenduvad peamiselt Ukraina sõjale ja Lähis-Idale.

Sellegipoolest on Euroopa Komisjon ühehäälsuse nõude eiramisse skeptiliselt suhtunud. Komisjoni pressiesindaja Paula Pinho ütles teisipäeval ajakirjanikele, et „mis tahes läbirääkimispeatüki avamiseks on vaja ühehäälsust”, lisades, et kuigi Brüssel jätkab Ukraina reformide toetamist, jääb otsustusõigus nõukogule.