Paljud Lääne ettevõtted müüvad nüüd oma osalust Eestis. Välisinvestorid on samuti viimastel aastatel oma varasid vähendanud ja müünud, sageli kiiresti ja allahindlusega. Põhjuseks on sõjaoht.

Asjast kirjutab Eesti väljaanne Eesti Ekspress artiklite sarjas, mis uurib sõjahirmu ühiskondlikke mõjusid.

Eesti ettevõtja Viljar Arakas ütleb, et pole kunagi varem nii hullu olukorda näinud. Eesti on Lääne investeerimisringkondades täielikult maha kantud.

Seda on tunda. Atmosfäär on nii selge, sõnab ta.

Tööandjate Keskliidu endine juht Arto Aas ütleb, et kõik kohtumised välismaiste ettevõtjatega algavad ja lõpevad julgeoleku küsimustega, vahendab Iltalehti.

Me oleme piiririik. Muidugi on sõda mõjutanud ja mõjutab jätkuvalt meie majandust ning investorite ja tarbijate suhtumist. Seda lihtsalt ei öelda valjusti välja, sõnab ta.

Suurettevõtja Jüri Käo ütleb asja keerutamata välja. Oleme põhjas, sõnab ta.

Eestis müüakse nüüd kinnisvara ja metsamaad, sageli kiiruga ja madala hinnaga. Uusi investoreid aga asemele ei tule, kuna nende ligimeelitamine muutub üha raskemaks.

Praeguses geopoliitilises olukorras on kinnisvara ja muu põhivara investorite jaoks surnud tsoon, ütleb kinnisvaraarendaja Jaanus Juss.

Kõik algas 2022. aasta veebruaris, kui Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist agressioonisõda. Välisinvestorid reageerisid kiiresti. Peaaegu kõik äritehingud peatati. Kas Venemaa ründab järgmisena Eestit?

Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) välisinvesteeringute direktor Joonas Vänto püüdis mitmeid kuid investorite hirme vaigistada. Ta tuletas neile pidevalt meelde, et Eesti on NATO liige. Sellel oli mõju.

Paanika haaras eriti rootslasi, kes on olnud üks olulisemaid investorite gruppe. Teiste hulgas loobus Rootsi metsandusettevõte Södra Forest suurtest maa-aladest.

USA fond, mis oli Tallinki omanud üle 15 aasta, loobus vabatahtlikult ülevõtmispakkumise kaudu. Üle 20 protsendi Tallinkist müüdi vähem kui poole turuväärtuse eest.

Ametlikult toodi põhjustena esile intressimäärade tõus, maksustamine ja energiahinnad.

2021.aastal ulatusid välismaised otseinvesteeringud Eestisse ligi kuue miljardi euroni. Sõja esimesel aastal olid need veidi üle miljardi. 2024. aastal olid need 900 miljonit.

Olukord on avanud võimalusi Eesti investoritele, kes on ostnud välismaalaste müüdud kinnisvara, tugevdades seeläbi Eesti omanikebaasi.

Miljardiprojektid, näiteks Viru Keemia Grupi (VKG) kavandatav biotoodete tehas vajavad väliskapitali, mida on nüüd raskem ligi meelitada.

Ka turistide arv on Eestis kokku varisenud ja pole veel koroona-eelsele tasemele jõudnud. Reisibürood, hotellid, restoranid ja majutusteenuste pakkujad üle kogu riigi on kliente kaotanud.

Praegu tulevad Eestisse turistid teistest Balti riikidest ja Ida-Euroopast.

Nende jaoks pole Eesti ilmselt ohtlikum kui nende kodumaa, hindab Turismi- ja Reisiettevõtete Liidu endine juht Tiit Pruuli.