YouTube’i video algab rõõmsameelse blondi tüdrukuga, kes seisab Moskva Punasel väljakul. Seejärel liigub kaamera üle viie õe-venna ja seejärel nende isa peale. „Mul on hea meel siin olla,” ütleb mees, kes tutvustab end Jozefina. „USA-s tundsime end rõhutuna, aga siin see nii ei ole.”

Pärast 2023. aasta kevadel toimunud visiiti müüsid tema ja ta naine oma majapidamise ning kolisid lastega Kansasest Moskvasse. Ameerika Ühendriigid ei jätnud vagadele katoliiklastele valikut. „Me ei saa elada riigis, kus LGBT-õigusi ja satanismi üha enam propageeritakse,” ütleb Jozef.

Venemaa on muutunud atraktiivseks sihtkohaks Lääne-Euroopast, Austraaliast ja Põhja-Ameerikast pärit inimestele. See on nii vaatamata asjaolule, et riik peab agressioonisõda Ukraina vastu, on lääneriikide sanktsioonide all ja Vladimir Putin on selle muutnud diktatuuriks. Seda näitab ka Venemaa algatuse hämmastav edu, mis esialgu kõlab nagu rändepoliitika nali, vahendab Tages-Anzeiger.

Alates 2024. aasta augustist on Venemaa reklaaminud pettunud Lääne liberaalsete demokraatiate kodanikele „ühiste väärtuste viisat”. See on saadaval ainult nn ebasõbralike riikide, sealhulgas USA, Kanada, Austraalia, peaaegu kõigi EL-i riikide ja Šveitsi kodanikele. Venemaa-meelsed EL-i liikmed Ungari ja Slovakkia puuduvad 47 riigi nimekirjast.

Venemaa ahvatleb atraktiivsete tingimustega: viisa võimaldab teil elada, töötada, luua oma ettevõtte ja avastada riiki kolm aastat. Keeleeksamit, integratsioonitõendit, investeeringuid ega erilisi kutsekvalifikatsioone pole vaja.

Taotlejad peavad vaid tõestama, et nad „austavad Venemaa traditsioonilisi moraalseid ja vaimseid väärtusi”. Ametlikus suhtluses mainitakse usku, perekonda, stabiilsust ja traditsioone.

Viisa sihtrühmad on ülikonservatiivid ja rahulolematud. Spetsiaalselt programmeeritud veebisaitidel ja veebireklaamides on reklaam suunatud inimestele, kes tunnevad end moraalselt lahutatuna Lääne liberaalsetest demokraatiatest.

„Meie kliendid ütlevad, et nad ei tunne enam oma riiki ära,” ütleb Ilja Belobragin, tegevuht eraettevõttes MoveToRussia.com, mis aitab Venemaale kolida. „Ameeriklased, kes tulevad Venemaale ise vaatama, ütlevad meile, et Venemaa näeb välja nagu Ameerika 1960. või 1970. aastatel. Nagu vanal heal ajal, kui ühiskond tundus veel normaalne ja mitte nii hull kui tänapäeval.”

Viisa on sihipärane identiteedipoliitika pakkumine, nagu näitab näiteks pilk Venemaa konsulaadi veebisaidile Bonnis: pakkumine on suunatud välisriikide kodanikele, „kelle riigid rakendavad hävitavat neoliberaalset ideoloogilist poliitikat, mis on vastuolus Venemaa traditsiooniliste vaimsete ja moraalsete väärtustega”.

Kanada abordivastaste aktivistide veebisait Lifesite propageerib viisa saamist. Kuid see meeldib ka majanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele ja pettunud inimestele, aga ka neile, kes kardavad lääneriikide valitsuste kontrolli kaotamist. „Kas teie riik liigub vales suunas?” küsib ühe viisaagentuuri veebisait. Või: „Kas teid panevad muretsema kõrgemad maksud, inflatsioon, avatud piirid ja kasvav kuritegevus?”

Viisaekspert Belobragin annab ülevaate noortest paaridest, kes soovivad palju lapsi, kuid ei saa lähitulevikus oma kodumaal kinnisvara endale lubada. „Inimesed ei põgene Venemaale mitte sellepärast, et see on paradiis, vaid sellepärast, et nad on kaotanud usu Läände,” ütleb ta. „Paljud minu kliendid usuvad, et EL on uppuv laev ja tahavad sealt võimalikult kiiresti lahkuda.”

Mai lõpus teatas Venemaa siseministeeriumi pressiesindaja Irina Volk, et alates viisa kehtestamisest on esitatud üle 1156 viisataotluse. See pole 146 miljoni elanikuga riigi kohta palju. Soodusviisa tõenäoliselt ei leevenda Venemaa majanduse probleeme, kus 2023. aastal oli umbes viie miljoni inimese tööjõu puudus. Kuid see arv on märkimisväärne, arvestades, et Venemaa suhtes kehtivad sanktsioonid, lääneriikidest otselende ei ole ja vara saab riiki üle kanda ainult oluliste keerdkäikude kaudu.

Eriti silmatorkav on see, et sihtrühmaks on ilmselt just saksa keele kõnelejad. Veebisaidid reklaamivad selliste terminitega nagu „uus algus”, „kodu” ja „traditsioon”.

See näib toimivat: programmi algusest peale on Saksamaalt tulnud 224 avaldust – palju rohkem kui ühestki teisest riigist. Teisel kohal on Läti, kus on suur vene vähemus, 126 avaldusega ja Ameerika Ühendriigid 99 avaldusega.

Belobragini sõnul saab tema ettevõte sadu päringuid kuus ja see arv kasvab pidevalt. Tal pole Šveitsi kohta täpseid andmeid, kuid ta ütleb: „Olen kindel, et ka Šveitsist on taotlejaid.” Väärtuste viisa on palju edukam kui investoritele pakutav kuldviisa programm.

Enamikul neist inimestest pole seni Venemaaga mingit seost. „Pakkumine ja selle reklaam ei tundu olevat suunatud vene päritolu inimestele, vaid pigem konservatiivsetele lääne inimestele, kes ei tunne end läänes enam mugavalt,” ütleb Viini Ülikooli teadur Jannis Panagiotidis, kes on põhjalikult uurinud vene-sakslasi. „Ligikaudu iga viies vene-saksa kogukonnas on venemeelne. Aga tegelikult on Venemaale kolimine hoopis midagi muud.” Enamiku jaoks oleks see samm liiast.