Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul töötavad Euroopa pealinnad Ukrainasse sõdurite saatmise „üsna täpsete plaanide” kallal osana konfliktijärgsetest julgeolekugarantiidest, millel on USA võimete täielik toetus.

Euroopa Komisjoni presidendi sõnul on sõdurite saatmiseks olemas „selge tegevuskava”, vahendab Financial Times.

„Julgeolekugarantiid on üliolulised ja absoluutselt hädavajalikud,” ütles von der Leyen. „Meil on selge tegevuskava ja meil oli Valges Majas kokkulepe… ja see töö edeneb väga hästi.”

Von der Leyen rääkis sel nädalavahetusel Venemaa lähedal asuvate idapoolsete EL-i riikide ringreisil, mille käigus keskendub ta riigikaitse kulutuste suurendamisele ja mandri sõjalise valmisoleku tugevdamisele.

Tema märkused tulid järgmisel nädalal toimuva Euroopa juhtide kohtumise planeerimise keskel, kus nad peaksid kinnitama riiklikke kohustusi lääneriikide vägede suhtes.

Ta ütles, et pealinnad töötavad välja „rahvusvahelise sõdurite [saatmise] ja ameeriklaste tagatise” plaane. „President Trump kinnitas meile, et Ameerika kohalolek on tagatispaketi osana olemas,” ütles ta. „See oli väga selge ja korduvalt kinnitatud.”

Ukraina on nõudnud oma Lääne toetajatelt  sõdurite saatmist ja konkreetseid julgeolekugarantiisid osana mis tahes rahulepingust, mis lõpetaks Venemaa presidendi Vladimir Putini kolm ja pool aastat kestnud sõja.

Sõdurite hulgas peaks olema potentsiaalselt kümneid tuhandeid Euroopa juhitud isikuid, keda toetab USA abi, sealhulgas juhtimis- ja kontrollsüsteemid ning luure- ja jälgimisvahendid. See lepiti kokku Trumpi, Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Euroopa kõrgemate juhtide kohtumisel.

Need, kes kohtusid Trumpiga Washingtonis, peaksid neljapäeval kogunema Pariisi Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kutsel, et jätkata kõrgetasemelisi arutelusid, ütlesid kolm plaanidega kursis olevat diplomaati.

Nende hulgas on Saksamaa kantsler Friedrich Merz, Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer, NATO peasekretär Mark Rutte ja von der Leyen.

Sel nädalal kohtusid nn tahte koalitsiooni kaitseministrid ja „töötasid välja üsna täpsed plaanid”, ütles von der Leyen, sealhulgas arutasid nad „sõdurite toimivaks koondamiseks vajalikke punkte”.

„Muidugi vajab see alati vastava riigi poliitilist otsust, sest sõdurite saatmine on riigi üks olulisemaid suveräänseid otsuseid,” lisas ta. „[Kuid] kiireloomulisus on väga suur… see liigub edasi. See on tõesti kuju võtmas.”

Von der Leyen kiitis Trumpi pühendumust osaleda rahupüüdlustes pärast kuude pikkust ebakindlust Euroopa pealinnades USA presidendi seisukoha suhtes, kes oli varem Putinit kiitnud ja Zelenskiga konfliktis olnud.

„Putin pole muutunud, ta on kiskja,” ütles von der Leyen. „[Trump] tahab rahu ja Putin ei tule läbirääkimiste laua taha… Tal on Putiniga negatiivne kogemus, Putin ei tee üha enam seda, mida ta ütleb.”

„[Kuid] viimastel kuudel on meil olnud mitu kohtumist, kus oli ilmselge, et eurooplastele saab loota,” lisas ta. „On selge, et kui me midagi ütleme, siis me ka teeme.”

Igasugune lääneriikide sõdurite lähetamine konfliktijärgsesse Ukrainasse toetaks oluliselt Ukraina armeed; see moodustaks heidutusjõu tuumiku.

Euroopa Komisjon uurib uusi rahastamisallikaid, et pakkuda „Ukraina relvajõududele jätkusuutlikku rahastamist julgeolekugarantiina”, ütles von der Leyen. Pärast iga rahulepingu sõlmimist vajab Kiiev „üsna arvestatavat arvu sõdureid ja nad vajavad head palka ning loomulikult kaasaegset varustust… kindlasti peab EL sekkuma”.

Von der Leyeni sõnul peaksid Brüsseli olemasolevad rahastamisvood Ukrainale, sealhulgas eelarvetoetus ka rahuajal säilima, mis tähendab, et „Ukraina relvajõududele tuleb ette näha lisamakse”.

EL jätkab Ukraina sõdurite väljaõppe rahastamist ka pärast mis tahes rahulepingu sõlmimist. EL julgustab liikmesriike kasutama 150 miljardi euro suurust relvalaenude fondi, et sõlmida kas ühiseid tootmislepinguid Ukraina kaitseettevõtetega või osta relvi, mida saab Kiievile anda.

„Komisjoni roll on ülioluline, et võimaldada liikmesriikidel kaitsevaldkonna suurendamist rahastada,” ütles von der Leyen.

„Sõjapidamise iseloom on täielikult muutunud,” lisas ta, viidates vajadusele, et EL-i sõjaväed investeeriksid droonidesse, õhu- ja raketitõrjesse, kosmose- ja kübervõimetesse.