Eesti väljaandes Eesti Ekspress ilmunud artiklis imestatakse, miks Soomet ei peeta sarnaselt Eestiga järgmiseks Venemaa rünnaku võimalikuks sihtmärgiks.

Artikkel on osa Eesti Ekspressi artiklite sarjast, mis käsitleb eestlaste sõjahirmu.

Iltalehti teatas varem, et eestlased on hakanud sõda päriselt kartma. Soome naabrid saavad vähem lapsi, kolivad välismaale ja valmistuvad sõjaks mitmel erineval moel.

Sarja eelmises osas arutleti, miks Eestit peetakse Venemaa järgmiseks sihtmärgiks. Viimases artiklis arutletakse, miks keegi Soome kohta samamoodi ei arva.

Ekspressi intervjueeritud ekspertide sõnul on selle põhjuste hulgas soomlaste enesekindlus ja asjaolu, et Soomes pole häirekella löödud.

Ekspressi intervjueeritud ekspertide sõnul ei kardeta Soomes sõda, sest soomlased usaldavad oma kaitsevõimet.

Soomlaste tunnusjoon on tugevus ja sihikindlus. Ja kui sa tead, mida sa teed, siis sa kardad vähem, ütleb välisministeeriumi asekantsler Martin Roger.

Väljaande intervjueeritud inimeste sõnul on Soomel olnud palju rohkem aega ettevalmistusteks, kuna see ei olnud nagu Eesti osa Nõukogude Liidust. Üks näide sellest on Soome arvukad pommivarjendid.

Kolmel põlvkonnal on olnud aega ettevalmistusteks ja kuigi vaid paar aastakümmet tagasi arutati Eestis õrnalt, mis juhtuks, kui ajateenistus kaotataks, pole seda küsimust Soomes kunagi tõsiselt arutatud, seisab artiklis.

Eesti diplomaadi Matti Maasikase sõnul alustas Soome sõjaks valmistumist 80 aastat tagasi, kui soomlased peitsid pärast vaherahu väljakuulutamist relvad ära.

Ja nagu soomlastele omane, on nad seda teinud äärmiselt põhjalikult. Plaanipäraselt – ja hoidnud suu kinni, märgib ta.

Väljaande intervjueeritud inimesed peavad oluliseks, et Soome pole löönud lokku sõja võimalikkusest ega selleks ettevalmistumisest. Artiklis öeldakse, et isegi Urho Kekkoneni presidendiajal valmistus Soome sõjaks, kuigi sellest ei tohtinud rääkida.

Väljaande andmetel on isegi Eesti president Alar Karis välisluureteenistuselt küsinud, miks Soomest ei räägita kui Venemaa järgmisest sihtmärgist.

Narratiivi „Soome on järgmine” ei levitata kusagil maailmas, sest sõjast ei räägita nii palju, vastas luuraja presidendile.

Väljaande intervjueeritud inimeste sõnul kohtlevad ettevõtted ja välismeedia samuti Soomet ja Eestit erinevalt.

Kummalisel kombel on Soomel Venemaaga palju pikem piir, kuid sinna ehitatakse endiselt suuri datakeskusi Lääne ettevõtetele, ütleb Eesti Tööandjate Keskliidu esimees Arto Aas.

Välismeedias viidatakse Narvale selliste sõnadega nagu „Nõukogude”, „Venemaa”, „sõda” või „Putin”. Soomest kirjutatakse selliste sõnadega nagu „armee”, „NATO”, „sõdurid”, „kaitsevägi”, „jõud” ja „väed”, seisab artiklis.

Artiklis aga väidetakse, et Soome ja Eesti kaitsevõimete vahe väheneb.

Eesti kaitseministeeriumis töötav Martin Reisner toob välja, et soomlaste kaitsetahe väheneb, erinevalt Eestist.

Soomes usuvad peaaegu kõik, et nad võidavad sõja, Eestis vaid iga teine ​​inimene. Soomes on palju rohkem enesekindlust ja usku oma kaitsevõimesse, ütleb ta.

Artikli kohaselt sisendatakse Soomes inimestesse enesekindlust ja valmistatakse neid ette sõjaks samal ajal, kui Eestis hirmutatakse inimesi sõja ees ja luuakse õuduspilte.