Asjatundjate hinnangul on Eestit liialt hirmutatud Venemaa rünnakuga, kuid riik ei saa ka end turvatundega uinutada.

Iltalehti teatas varem, et eestlased on hakanud sõda päriselt kartma. Soome naabrid saavad vähem lapsi, kolivad välismaale ja valmistuvad mitmel moel sõjaks.

Sel nädalal avaldas ajaleht Eesti Ekspress artikli, milles uuriti, kuidas eestlasi on viimastel aastatel pandud uskuma, et Eesti on Venemaa järgmine sihtmärk. Ajalehe väitel on see meedia loodud narratiiv.

Eesti Ekspressi viimases sellekohases artiklis räägivad asjaga kursis olevad allikad, kas eestlastel on tegelikult põhjust karta.

Iltalehti küsis selle kohta ka Soome Euroopa Parlamendi liikmelt erukindral Pekka Toverilt.

Eesti välisluure jälgib kümneid salajasi näitajaid, mida kasutatakse võimalike ohumärkide avastamiseks.

Ekspressiga rääkinud allikad väidavad, et jälgimine võib hõlmata näiteks Vene vägede asukohti või Venemaa arvamusliidrite avaldusi.

Näitajad pole aga praegu punases.

Näiteks Eesti kaitseväe juhataja Andrus Merilo sõnul on olukord piiri taga maavägede osas praegu suhteliselt positiivne.

„Me ei näe vägede koondumist, mis viitaks sellele, et NATO-ga on algamas sõda,” ütleb Merilo.

Ekspressi intervjueeritud asjatundjate sõnul on Venemaa praegu täielikult Ukrainaga seotud. Kuni Ukrainas sõda kestab, ei ole Venemaa valmis sõjaks NATO-ga.

Intervjueeritud eksperdid ei usu ka seda, et sõda Ukrainas lõpeb, vähemalt mitte niipea.

Merilo sõnul on ebatõenäoline, et Ukraina nõustub Venemaa nõutavate territoriaalsete järeleandmistega. Isegi kui Ukraina peaks järele andma, ei oleks see Merilo sõnul Venemaale ilmselt piisav, sest Venemaa tahab Ukraina täielikult hävitada.

Isegi kui sõda peaks lõppema, ei suudaks Venemaa oma vägesid okupeeritud aladelt välja viia, sest Ukraina võiks need võimaluse korral tagasi vallutada.

Asjatundjate sõnul jäävad Venemaa väed seetõttu Ukrainasse pikaks ajaks kinni.

Merilo sõnul on selge, et Venemaa on oma eesmärkides Ukrainas ebaõnnestunud. Viimase tuhande päeva jooksul on neil õnnestunud vallutada vaid üks protsent Ukraina maismaast. Venemaa kontrollib praegu väiksemat osa Ukrainast kui 2022. aastal.

Viimasel ajal on palju räägitud Venemaa läbimurdest Donetski oblastis Pokrovski linnas. Julgeolekuallikad ei pea aga sündmuste käiku väga dramaatiliseks.

Kogenud julgeolekuametnik toob analoogia: kui Venemaal kulus 60 000 elanikuga Pokrovski vallutamiseks rohkem kui aasta, kuidas saaksid venelased vallutada näiteks 700 000 elanikuga Zaporižja?

Ekspertide sõnul ei tähenda see aga, et ohtu ei eksisteeri. Sõjaga hirmutamisega ei tohiks aga liiale minna.

Merilo sõnul suureneb sõjaoht, kui Eesti ei tee asju, milles on näiteks NATO-s kokku lepitud.

„Aga kui me neid teeme, siis Venemaa ei ründa,” ütleb Merilo.

Sama meelt on ka Toveri.

Ta leiab, et eestlaste hirm on mõistetav, sest sõja võimalusest on valjult räägitud näiteks meedias. Toveri sõnul tuleb aga meeles pidada, et NATO on hiljuti oma vägesid Baltimaades oluliselt suurendanud.

Ma ei pea eriti tõenäoliseks, et rünnak sooritataks seal, kus ollakse kõige paremini ette valmistatud, ütleb Toveri.

Toveri sõnul pole Venemaa lihtsalt piisavalt tugev. Ta ei usu ka, et olukord võiks näiteks paari aasta pärast oluliselt muutuda.

Millega ta täna Eestit ründaks? Rollerite ja vanade Ladadega? Venemaa võime NATO-le väljakutse esitada on täiesti olematu.

Palju odavam oleks seda teha Moldovas või kusagil mujal, mis pole NATO riik, sõnab ta.

Toveri sõnul on diktatuurid aga ettearvamatud ja võivad proovida üllatada.

Sõja võimalust ei saa välistada. Isegi mitte Soomes, kuigi ma arvan, et risk on äärmiselt väike. Seepärast tasub olla valmis, aga mitte liiale minna ja inimesi hirmutama hakata, märgib ta.