Poola ehitab Venemaa-vastasele piirile tohutut kindlustuste ketti. Riik pole oma ehitusprojektis üksi. Eesti on juba teatanud, et ehitab oma piirile punkreid armee ja kohaliku kaitse vajadusteks. Augustis teatas ka Leedu, et alustab sarnase kaitseliini ehitamist.

Poola kindlustuse kett East Shield ehk Idakilp on Poola suurim kaitseinvesteering pärast Teist maailmasõda, vahendab Helsingin Sanomat.

Plaan on ehitada Venemaa kontrolli all oleva Kaliningradi ja Valgevene piirile 700–800 kilomeetrit kindlustusi.

Kaitsetsoon ulatuks piirist 50 kilomeetri sügavusele. Kaitse kõige nähtavam element on Poola piirile rajatav okastraadi, soomukikraavide, punkrite ja miiniväljade tsoon.

Lisaks plaanib Poola paigaldada oma piirile elektroonilised valvesüsteemid ja parandada Ida-Poola infrastruktuuri.

„Pealkuulamisseadmed, termokaamerad, satelliidid, signaalluure, sillad, lennujaamad, teed,” loetleb Poola analüütik Konrad Muzyka.

Iseseisvat analüüsiasutust Rochan Consulting juhtiv Muzyka on pärast Venemaa agressioonisõja algust mitu korda Ukraina rindel käinud, et rääkida sõdurite ja komandöridega.

Poola väidab, et kaitseliine ehitatakse Ukraina sõjast õpitu järgi.

„Ma pole päris kindel, et nad on õigeid asju õppinud,” ütleb Muzyka.

Tema sõnul on Poola poolt esitatud kaitseliini suurim probleem droonid.

Droonide kasutamine on pärast Venemaa agressioonisõja algust muutunud massiliselt tavaliseks ning Ukraina lahinguväljad on olnud suurepärane relvasüsteemi katsepolügoon. Nüüd domineerivad droonid lahingute dünaamikas.

Uued relvasüsteemid loovad kaitsjale olulisi väljakutseid. Droonid saavad kaitsepositsioonidele lennata igast suunast. Kuigi Ukraina naasis esmalt traditsiooniliste kaevikute ja punkrite juurde, on sõja edenedes tulnud kaitsepositsioone täielikult ümber kujundada.

Parim kaitse lahinguväljal on jääda varjatuks. Isegi kiiresti kaevatud punkrid ja lahingupositsioonid peaksid saama katuse. Parimal juhul oleksid Muzyka sõnul positsioonid täielikult maa alla peidetud.

Ta ütleb, et külastas Ukraina juhtimispunkti, mis ehitati maa sisse kahe kuuga. See on õhust praktiliselt nähtamatu.

Poola pole selliseid kindlustusi näidanud. Selle asemel on piltidel näha kaevikud, mille peale on venitatud metallvõrgud. Võrgud pakuvad droonide eest teatud kaitset, kuid need ei tõrju mitut rünnakut.

„Esimene droon teeb augu ja teine ​​lendab läbi,” võtab Muzyka kokku.

Sama kehtib ilmselt ka sarnaste kindlustuste kohta Leedus.

„Poola ei pruugi kõike näidata,” ütleb Muzyka.

Ukraina sõja õppetunnid on omaks võtnud ka Soome kaitsevägi. Augusti keskel avaldas kaitsevägi video, milles testiti uusi kindlustusi.

Muzyka on videost vaimustuses.

„Need on sarnased sellega, mida ma Ukrainas nägin,” ütleb ta.

Maa sisse ehitatud kindlustustes on ühendatud lahingu- ja majutusvõimalused. Kaitseväe video näitab, kuidas sõdurid saavad maa sees olevates käikudes täiesti varjatult liikuda.

Kiidetakse ka seda, et droone saab otse kindlustustest kasutada. Muzyka pole seda isegi Ukrainas näinud.

„Video põhjal on see ehitatud filosoofiaga, mis võtab tõeliselt arvesse Ukraina sõja õppetunde,” võtab Muzyka kokku oma vaate Soome kaitseväe esitletud kindlustustele.

Droonikaitse puudumine pole Poola Idakilbi ainus probleem. Muzyka sõnul on ebaselge, kas Idakilpi üldse plaanipäraselt ellu viiakse.

Poola on projekti jaoks praegu eelarvestanud 2,7 miljardit dollarit. Kui kindlustuste kett täielikult ellu viidaks, tähendaks see vaid umbes viit miljonit dollarit rinde kilomeetri kohta.

Arvestades vajalikke miinivälju, punkreid ja muid taristuinvesteeringuid, tundub summa väike.

Poola on taotlenud EL-ilt 45 miljardi dollari suurust laenu kaitseinvesteeringuteks. Samuti on ta saanud Ameerika Ühendriikidelt 4 miljardi dollari suuruse laenu oma relvajõudude moderniseerimiseks.

Vähemalt osa rahastusest on ette nähtud Idakilbi ehitamiseks, kuid Poola tegeleb ka ulatusliku relvahankega.

„Rahastamine võib paari aasta pärast probleemiks saada,” ütleb Muzyka.

Varem sel aastal teatas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), et Poola valitsus peaks kaitse-eelarve suurenemise rahastamiseks kärpima muid kulutusi ja tõstma makse.

Massiivsetel kaitseinvesteeringutel on aga mõju ka tsiviilelule. Uued sillad ja paremad teed võivad küll olla mõeldud sõjaväele, kuid igapäevases kasutuses saavad neist kõige rohkem kasu tavalised poolakad.

Samal ajal investeeritakse Ida-Poolas asuvasse riigi kaitsesektorisse tohutul hulgal raha ning kodanike usaldus Poola kaitse vastu tugevneb.

„Peame meeles pidama, et Idakilp ei ole ainult sõjaline projekt,” võtab Muzyka kokku.