Aastal 2009 otsis Martti Malmi võimalusi raha abil maailma mõjutada. Peagi komistas ta äsjailmunud bitcoini plokiahela otsa – ja see pani aluse teekonnale, mis oleks võinud 36-aastase Malmi Forbesi miljardäride nimekirja viia.

Oma tippajal omasin 55 000 bitcoini, mille väärtus on praegu üle 5 miljardi euro – kui ma oleksin need alles hoidnud, oleksin olnud Soome rikkaim mees, hindab Malmi.

Malmi on üks esimesi bitcoini arendajaid. Ta võttis bitcoini leiutaja, pseudonüümi Satoshi Nakamoto kasutava üksusega ühendust juba 2009. aasta aprillis ja pakkus oma abi krüptovaluuta arendamisel, vahendab Iltalehti.

Algselt aitasin veebisaitide loomisel ja hiljem koodi arendamisel, ütleb Malmi, kes õppis sel ajal TKK-s informaatikat.

2011.aastal oli Malmil alles umbes 20 000 bitcoini, millest 22-aastane tudeng müüs umbes poole, et osta ühetoaline korter Espoos Tapiolas. Sel ajal oli bitcoini kurss umbes 30 dollarit. Sama aasta kevadel lahkus ta töölt ja otsis uut tööd kuni järgmise aastani.

Pikka aega elasin bitcoinidest, mis tagantjärele mõeldes oli viga, meenutab Malmi.

Sel ajal käitas Malmi ka teenust, mis kauples bitcoinidega. Ta kaevandas oma sülearvutiga hunnikutes bitcoine, aga müüs neid ka vastavalt.

Tagantjärele mõeldes oleks neid olnud mõtet hoida – miljardäriks olemine oleks kindlasti tore olnud. Teisest küljest polnud rikkaks saamine kunagi põhjus, miks mina ega teised varased arendajad bitcoini arendama hakkasime, ütleb Malmi.

Malmi ei ütle otse, millise varanduse ta bitcoinidega on teeninud ega seda, kui suur on tema praegune vara. Küll aga ütleb ta, et omab endiselt bitcoine ja et see on aastate jooksul toonud hea boonuse.

Malmi ütleb, et ta on väärtushinnangute poolest libertaar. Vabaduse suhtes kirglik Malmi ütleb, et temas on alati olnud teatud mässumeelsus – ja seepärast ta bitcoini kallal töötama hakkaski.

Poliitikas on stiimulid sageli põhimõtteliselt valed ja seal on peaaegu võimatu suuri muutusi ellu viia. Selle asemel võiks neid kaasa tuua tehnoloogia ja nii hakkasin uurima erinevaid detsentraliseeritud rahasüsteeme, selgitab Malmi.

Sel ajal hindasin, et rahasüsteem on suurim asi, mida ma muuta saan, sest kogu ühiskond töötab raha peal, jätkab Malmi.

Malmi liikus bitcoinist edasi teistele töökohtadele juba 2012. aastal. Selle aja jooksul on ta töötanud IT-konsultandina ning arendanud uue maksekaardi ja avatud lähtekoodiga usaldusvõrgustiku idufirmades.

Malmi töötab praegu detsentraliseeritud kogukonnateenuse Nostr kallal, mille eesmärk on võimaldada teabevahetust ilma tsentraliseeritud teenusepakkujata, kasutades mis tahes kanalit.

Malmi jälgib jätkuvalt bitcoini arengut üsna aktiivselt ja peab seda ainsaks õigeks krüptovaluutaks.

Teised krüptovaluutad on enamasti eksperimentaalses staadiumis ja lühinägelikud spekulatsioonid. Ka Bitcoini on sageli süüdistatud pelgalt spekulatsioonis, kuid seda on aastaid testitud ja see on pikas perspektiivis väärtust loonud, väidab Malmi.

Malmi võrdleb Bitcoini kui investeeringut kullaga. Bitcoinil on oluliselt paremad omadused kui kullal ning seda on lihtsam ja odavam hoida ja üle kanda.

Malmi usub kindlalt, et suurimad bitcoini hinnatõusud on alles ees.

Kulla turuväärtus on endiselt umbes kümme korda suurem kui bitcoini oma. Poleks üldse raske ette kujutada, et bitcoin oleks kümme korda väärtuslikum kui praegu, paljastab Malmi.

Malmi sõnul toetaks soodsat arengut see, kui bitcoinist saaks aeglaselt globaalne reservvaluuta. Üha rohkem riike omab bitcoini ja näiteks praegune USA administratsioon suhtub krüptovaluutadesse väga positiivselt.

Kui aktsiatest ja kinnisvarast hakkab rikkus bitcoini voolama, võib bitcoini väärtus praegusest väärtusest isegi sada või tuhat korda tõusta, usub Malmi.

Malmi sõnul on krüptovaluutade põhieesmärk nende loomisest saati jäänud samaks: luua detsentraliseeritud rahasüsteem, kus ükski osapool ei kontrolli maksetehinguid ega uue raha loomist.

Muuhulgas aeglustavad Bitcoini levikut piiratud kasutatavuse, turvalise säilitamise, raamatupidamise, regulatsiooni ja suure volatiilsusega seotud väljakutsed. Malmi usub, et probleemid lahenevad aja jooksul ja Bitcoin on umbes kümne aasta pärast peavoolus.

Maailm läbib praegu düstoopilist arengut ja tsentraliseerimist, kus kontroll suureneb – keskpankade valuutad ja infosüsteemid, mis annavad ametivõimudele täieliku ülevaate finantstehingutest ja muust digitaalsest elust. Bitcoini võib vaadelda kui vastujõudu sellistele arengutele, võtab Malmi kokku.