Venemaa valduses olevas Karjala piirkonnas on juba eemaldatud või rüvetatud vähemalt kaheksat Soome sõjakangelase hauda.

Soome sõjakangelaste haudade süstemaatiline massiline hävitamine Venemaale loovutatud Karjala piirkonnas algas 2022. aastal. Sel ajal tungis Venemaa ulatuslikult Ukrainasse ja Soome mõistis rünnaku hukka, vahendab MTV.

Soome liitumine NATO-ga 2023. aasta kevadel on Soome ja Venemaa suhteid veelgi jahutanud.

Jah, Karjalast evakueeritute jaoks läheb see luudesse ja hinge ning puudutab neid väga sügavalt, kommenteerib monumentide hävitamist Karjala liidu liidunõukogu esimees Martti Talja.

Talja vanemad olid Karjalast evakueeritud. Nad elasid Karjala maakitsusel Vuoksenrantas. Mõlemad perekonnad olid selles piirkonnas elanud sajandeid.

Talja sõnul on loovutatud Karjala piirkonnas seitse välikalmistut ja 48 kihelkondade rajatud kangelaskalmistut, kuhu on maetud umbes 7000 Soome sõdades langenut.

Mälestusmärgid rajati enamasti 1990. aastate alguses, vahetult pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Erandiks on Koivisto ja Käkisalmi mälestusmärgid, mis rajati alles aastatel 2018–2019.

Aastatel 2022–2025 on Karjala piirkonnas vähemalt kaheksa Soome kangelase hauda kas täielikult eemaldatud või oluliselt rikutud.

Talja sõnul on hauamonumente mitmel moel rikutud või eemaldatud vähemalt Koivistos, Kirvus, Kanneljärvis, Käkisalmis, Lumivaaras, Äyräpääs, Räisäläs ja Antreas ehk praeguse Kamenogorski asulas.

Talja sõnul hävitati esimesena 2022. aasta lõpus Koivisto monument. Sellele järgnes Kirvu ja Käkisalmi monumentide eemaldamine.

Räisälä ja Antrea on nüüd viimased monumendid, mis on rikutud, ütleb Talja.

Räisälä sõjakangelaste kalmistul eemaldati paar nädalat tagasi Soome kodusõjas, Talvesõjas ja Jätkusõjas langenud sõdurite kangelaste hauamonumendilt soomekeelsed mälestustahvlid.

Antreas, praeguses Kamenogorskis eemaldati paar päeva tagasi Jätkusõjas hävinud kiriku trepile püstitatud mälestuskivi.

Talja tuletab meelde, et Soomes on umbes 50 Vene sõdurite hauda ja mälestusmärki, mida hooldatakse vastastikuse lepingu alusel, kuid neil on lastud rahus püsida.

Kaht hauda oli mingil hetkel värviga rikutud, kuid need puhastati kohe, märgib ta.

„Veel üks hea uudis. Veel üks samm pikas ja vaevalises töös vabaneda Soome natsionalistlikust, isegi lausa fašistlikust nuhtlusest, mis täitis Venemaa maad – Leningradi oblastit, Karjalat juba pühadel 90ndatel.”

See on propagandauudis kohalikus Peterburi ja Leningradi oblasti telekanalis Len TV 24 18. juulil Räisälä monumendi rüvetamise kohta. Uudises väidetakse ka, et soomlased paigaldasid kõnealuse monumendi ebaseaduslikult „täielikus vaikuses”.

Kõnealune Venemaa meediakanal on varemgi üsna räigete sõnadega kajastanud Soome monumentide hävitamist ning väitnud, et Soome monumendid muuhulgas ülistavad natse.

Talja peab sellist terminoloogiat üsna eksitavaks ja kahjulikuks. Nõukogude Liit tungis Talvesõja ajal riiki ilma sõda kuulutamata ja vallutas 10 protsenti Soome maismaast.

Talja tahab rõhutada, et Karjala evakueeritud olid sunnitud loobuma oma perekondade maast, kuid nad ei otsi tagasipöördumist oma kaotatud kodudesse.

Nüüd tõlgendatakse seda nii, et Saksamaa kõrval võidelnud soomlasi võrdsustatakse natsidega. Meid sunniti valima, kas me võitleme koos või meie riik vallutatakse, ütleb Talja.

Sõjaväekalmistute säilitamine põhineb Venemaa ja Soome vahelisel lepingul.

Sõjas hukkunute mälestusühing hoiab aktiivset kontakti Venemaaga. Ühing tegeleb lepingu praktilise tõlgendamisega Soomes.

Talja sõnul on Venemaa nüüd väitnud, et Soome sõjakangelaste mälestusmärkide tekstides olev tiitel „kangelane” solvab Vene sõdureid. Tiitli „kangelane” kasutamine on keelatud, eriti nende puhul, kes võitlesid koos Saksamaaga. Venelased tõlgendavad seda nii, et mälestusmärgid ülistavad ka natse, mis on kriminaliseeritud.

2023.aastal tegi Venemaa ettepaneku need mälestusmärgid üle vaadata ja milliseid muudatusi neis teha tuleb, et need oleksid seejärel kooskõlas Venemaa seadustega. See pole aga reisipiirangute tõttu võimalik olnud, selgitab Talja.

Karjala liidul on kokku 16 000 liiget ja umbes 300 liikmesühingut. Valitsusvälise organisatsioonina ei ole Karjala liidul otsustusõigust ega mõju monumentide üle.

Jälgime seda olukorda nüüd murega selle pärast, mida Venemaal otsustatakse, ja püüame seejärel ametlike kanalite kaudu läbirääkimiste teel asja mõjutada, sõnab Talja.