Soome pole venelastele turismiviisasid väljastanud üle kahe ja poole aasta ning on täielikult sulgenud oma maismaapiiri Venemaaga.

Siiski väljastavad enamik Euroopa riike venelastele endiselt turismiviisasid. Lisaks Soomele on ainult Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi Vabariik ja Norra piiranud Venemaa turistide sisenemist, vahendab Iltalehti.

Suuremad Euroopa turismisihtkohad, nagu Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania on venelastele väljastatud turismiviisade arvu märkimisväärselt suurendanud.

Näiteks väljastas Itaalia eelmisel 2024. aastal venelastele 152 254 Schengeni viisat, mida on umbes 20 000 võrra rohkem kui eelneval aastal.

Kokku väljastati venelastele 552 630 uut Schengeni viisat, mida on umbes üheksa protsenti rohkem kui 2023. aastal.

EL-i reisimine on aga enamiku venelaste jaoks luksus. Reisipiirangute tõttu toimuvad lennud Moskvast Euroopa suurlinnadesse enamasti Istanbuli või Dubai kaudu.

Need venelased, kes saavad endale üldse reisimist lubada, suunduvad enamasti siseriiklikesse sihtkohtadesse, näiteks Musta mere rannikule.

Venemaa julgeolekuteenistuse FSB andmetel tegid venelased 2024. aastal ligi 30 miljonit välisreisi. Reiside arv kasvas võrreldes eelneva aastaga umbes 15 protsenti.

Turismimahud on 2024. aastal endiselt umbes kolmandiku võrra väiksemad kui enne koroonat ja Ukraina sõda 2019. aastal.

Kõige populaarsem välissihtkoht on Türgi, kuhu venelased tegid 2023. aastal ligi seitse miljonit reisi.

Teiste populaarsete sihtkohtade hulka kuuluvad Egiptus, Araabia Ühendemiraadid ja Tai.

Samuti väidetakse, et sellised riigid nagu Põhja-Korea ja Afganistan on oma uksed Vene turistidele avanud. Venemaa Turismitööstuse Liidu andmetel on reisijate arv nendesse riikidesse aga marginaalne.

NATO ametnik Jamie Shea ütles väljaandele EUobserver, et Euroopa peamised turismisihtkohad võtavad hea meelega vastu jõukaid Vene turiste.

„Vene turistid [kes EL-i sisenevad] on keskmiselt jõukamad kui Euroopa turistid. Euroopa kuurortidele need meeldivad, sest nad ostavad kinnisvara ülikõrgete hindadega, ööbivad Airbnb asemel kallites hotellides ja kulutavad raha butiikides. Venelastele ei meeldi piknikud,” ütles Shea.

Prantsuse välisministeeriumi väitel on turism kasulik suhetele Venemaaga.

„Inimestevahelised kontaktid ja kultuuride kohtumine suurendavad rahvastevahelist mõistmist ja edendavad dialoogi. Me töötame kõvasti selle nimel, et hoida Ukraina sõja eest vastutav Venemaa režiim lahus Vene rahvast, kodanikuühiskonnast ja riigi opositsioonist,” ütles ministeerium EUobserverile.

Emily Ferris, kes esindab Briti kaitsevaldkonna mõttekoda Royal United Services Institute (RUSI), nõustub Prantsusmaaga.

„Olen Venemaal palju reisinud ja on ebaõiglane hinnata tervet riiki selle juhi otsuste põhjal. Venelased ei vastuta oma valitsuse tegude eest ega tee välispoliitilisi otsuseid,” ütles Ferris.

Suuremate Euroopa turismiriikide viisapoliitika on teravas vastuolus Venemaale geograafiliselt lähedal asuvate riikide omaga.

Eesti ja Tšehhi välisministeeriumid viitavad Venemaa hübriidsõjale ega näe põhjust reisipiirangute leevendamiseks.

Tšehhi välisminister Jan Lipavský juhib tähelepanu sellele, et Venemaa luureteenistused on oma taktika osana ära kasutanud „kontrollimatuid inimvoogusid”, näiteks turismi.

Prantsuse võimud teatasid, et julgeolekuriskid on kontrolli all.

„Prantsusmaa suhtub julgeolekuriskidesse väga tõsiselt, eriti seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu ja välisriikide sekkumisega meie riigi asjadesse,” teatas Prantsuse välisministeerium.

Prantsusmaa väidab, et annab viisasid igale Vene turistile eraldi, lähtudes iga taotleja olukorrast ja järgides täielikult Euroopa reegleid.

Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Kreeka teod tekitavad endiselt nördimust ja muret.

„Nad on turistide raha järele ahned ja näitavad üles põhimõttelist solidaarsuse puudumist oma eesliinil olevate liitlastega,” ütles EL-i ametnik EUobserverile.

Tšehhi välisminister Lipavský ei usu turismi muutuste jõusse.

Olgem ausad, puhkus Vahemere ääres ei ole sisukas viis inimestevaheliste kontaktide loomiseks. Me ei muuda turismi kaudu Kremli seisukohta, märkis ta.

Euroopa Komisjon avaldas kohe pärast Venemaa agressioonisõja algust venelastele mittesiduvad reisipiirangute suunised. Komisjon keeldus vastamast EUobserveri küsimusele, kas ta kavatseb selles küsimuses edasisi meetmeid rakendada.

Euroopa Liidu ringkondades on uusi hääli, mis nõuavad 2022. aasta suuniste õiguslikult siduvaks muutmist, seega võib midagi teoksil olla, ütles Euroopa Liidu ametnik.