Ukraina on esitanud Saksamaale nimekirja relvadest, mida ta soovib pärast seda kui USA peatas tarned Ukrainale.

Igal nädalal toimuvad Ukraina pealinna Kiievi vastu rekordilised rünnakud rakettide ja kamikaze-droonidega. Vene väed liiguvad nüüd üha sügavamale seitsmesse Ukraina piirkonda. Kuidas Saksamaa aitab Ukrainat selles enneolematult kriitilises olukorras? See on olnud saladuses alates kantsler Friedrich Merzi (69, erakond CDU) ametisse astumisest, vahendab Bild.

Alates koalitsioonivalitsuse algusest on Saksamaa valitsus lõpetanud uute relvatarnete kohta teabe avaldamise. Ametlik põhjus on „Putini eest varjamine”. Kriitikud väidavad, et see on selleks, et vältida vajadust avalikult põhjendada puuduvaid või hilinenud tarneid.

Ka Ukraina järgib seda salajast kokkulepet, et mitte peletada oma suurimat toetajat.

Kuid nüüd on ilmunud salajane nimekiri. See peaks näitama ukrainlaste konkreetseid vajadusi. Toetustaotlused ulatuvad miljarditesse eurodesse. Väidetavalt esitasid Ukraina sõjalised planeerijad selle Saksamaa valitsuse esindajatele.

Nimekiri on jagatud kolme kategooriasse: õhutõrje, soomustatud sõidukid ja elektrooniline sõjapidamine.

► Aruande kohaselt on president Volodõmõr Zelenski (47) juhitav Ukraina valitsus huvitatud neljast uuest õhutõrje kompleksist Iris-T. Sel eesmärgil taotletakse Berliinilt kokku 1500 juhitavat raketti Iris-T SLM keskmise ulatusega süsteemile ja 500 juhitavat raketti Iris-T SLS lühimaa süsteemile. Lisaks on nimekirjas 200 000 padrunit 40 mm õhutõrjemoona kaitseks Venemaa droonide vastu.

► Sõdurite soomustranspordi valdkonnas on Ukraina palunud Merzi valitsuselt 1000 miinikindla sõiduki ja 200 erineva konstruktsiooniga roomiksõiduki tarnimist. Lisaks on nimekirjas 30 miinitõrje soomukit ja 20–30 soomustatud sõidukit WiSENT. Bildi saadud nimekirja kohaselt on Kiiev taotlenud Berliinilt ka 200 maastikusõidukit erivägede transpordiks.

► Viimaseks, aga mitte vähem tähtsaks, palub Ukraina Saksamaalt tuge elektroonilises sõjapidamises Venemaa sõjaväe vastu. Vaja on 1000 GPS-häirijat vaenlase droonide tõrjumiseks ja 200 mobiilset maapealset radarit luureks ja sihtmärkide tuvastamiseks.

Sõjaväeringkonnad ja tööstus on nimekirja olemasolu Bildile kinnitanud. Saksa kaitseministeerium aga vaikis päringu kohta.

„Sõjalise julgeoleku kaalutlustel ja arvestades liiduvalitsuse uut suhtlusliini Ukraina toetamise osas, ei vasta me küsimustele individuaalsete tugiteenuste kohta,” ütles pressiesindaja.

Pole selge, kuidas Berliin Ukraina nõudmistele reageerib.

Venemaa rünnaku alla langenud riigi toetuskulude eelarvet suurendati Saksamaal 2025. aastal võrreldes eelmise aastaga 1,2 miljardi euro võrra, 7,1 miljardilt eurolt 8,3 miljardile eurole. Seetõttu on võimalik, et Boris Pistoriuse (65, erakond SPD) juhitaval kaitseministeeriumil on rahalist manööverdamisruumi mõne Ukraina taotluse täitmiseks.