Eesti poe maiustuseriiulil on suur dekoratiivne šokolaadikarp. Detailide hulgas köidab pilku kirillitsas kiri: Kremlina. Toodetud Venemaal.

Kommikarp on üks paljudest Venemaalt imporditud toodetest A1000 Marketi kaupluses Tallinnas Lasnamäel, vahendab Iltalehti.

Pärast Venemaa algatatud agressioonisõda on peaaegu kõik kauplused nii Soomes kui ka Eestis Venemaa tooted oma valikutest eemaldanud.

Vene toidukaupade müük pole endiselt keelatud. A1000 Marketi kett on teinud haruldase valiku ja jätkanud Venemaa toodete müümist.

Tooted jõuavad ka soomlaste ostukorvidesse, sest keti kauplused on muutunud Soome turistide seas populaarseks.

A1000 on sooduspoodide kett. See on nn kastipood, kus tooted on lihtsalt välja pandud. Suur osa toodetest müüakse otse kaubaalustelt, millega need poodi tulid.

Esimene A1000 kauplus avati 2017. aastal Tartus. Sellest ajast alates on Eestis avatud veel 15 kauplust.

Soomlased on leidnud tee selle Eestit vallutava jaeketi kauplustesse.

Keti 2022. aasta novembris avaldatud pressiteates ütles jaeketi tegevjuht Tarmo Lauring, et Soome klientide arv keti kauplustes on mõne kuuga kahekordistunud.

Toona ütles Lauring, et soomlasi meelitasid ostlema madalad hinnad. Tema sõnul ostsid soomlased kauplustest eelkõige pähkleid, kohvi, jooke ja alkoholi.

Iltalehti külastas sel nädalal Tallinnas Lasnamäel asuvat A1000 Marketi kauplust. Seal leidus Venemaa tooteid peaaegu igal riiulil.

Enamik Venemaalt imporditud toodetest on igapäevased toiduained: ketšup, õlu, lõhekonserv, küpsetuspulber, šokolaadikaste.

Eriti populaarsed tunduvad olevat Vene majoneesid, mida kaupluses on arvukalt erinevaid sorte.

Poe riiulitel on tooteid ka paljudest teistest riikidest, näiteks Ukrainast, Lätist, Eestist, Poolast ja Soomest.

A1000 kauplustes müüakse ka Valgevene tooteid, mida samuti tavaliselt poodides ei näe.

Kui Iltalehti poodi külastas, selgus, et just oli saabunud kaks suurt kaubaalust Lidski Kvassi õlut. See on Soome Olvi Valgevene tütarettevõtte Lidskoe Pivo toode.

Iltalehti teatas eelmisel sügisel, et Iisalmi õlletehas Olvi on suutnud oma käivet märkimisväärselt kasvatada. Märkimisväärne osa tuludest tuli just Valgevenest.

A1000 tegevjuht Lauring ei soovinud Iltalehtile sel teemal intervjuud anda. Küll aga ütles ta e-kirjas, et kett ise Venemaa tooteid riiki ei impordi, vaid kauplused müüvad Venemaa tooteid, mida A1000 kett ostab Euroopa Liidust.

„Lõppude lõpuks oleme me kauplejad või vahendajad ja vahendame ainult tooteid, mis on EL-i eeskirjadega seaduslikult lubatud,” kirjutab Lauring.

Venemaale kehtestatud sanktsioonid ei kehti toidukaupade kohta, seega pole nende import ega müük keelatud.

EL-i kehtestatud sanktsioonid kehtivad aga Venemaa kangete alkohoolsete jookide kohta. Sellest hoolimata võib A1000 kaupluse joogiletilt leida Vene viina.

Juuli alguses ütles Lauring Eesti avalik-õiguslikule ringhäälingule ERR, et kett jätkab Venemaalt imporditud toodete müümist seni, kuni see on seaduslik.

Lauringu sõnul on see laiem nähtus ja ta ei näe Venemaa toodete müümises mingeid eetilisi probleeme.

Kui keeruline on luua Venemaa toodetele täielik seaduslik keeld? Valitsus on hõivatud kõige muuga, aga mitte sellega, märkis ta.

Lauringu sõnul on praeguses majandusolukorras paratamatu, et inimesed pööravad tähelepanu oma kulutustele. Kui Venemaa tooted on odavamad, ei saa tema sõnul selle vastu peaaegu midagi teha.

Vaatamata Venemaa toodete müümisele on Lauring öelnud, et ettevõte on Ukraina poolt. Ta kommenteeris teemat Delfile 2024. aastal.

Kinnitame, et ka meie, nagu me kõik Eestis, oleme täielikult Venemaa agressiooni vastu ning ootame sõjategevuse kiiret ja õiglast lõppu. Toetame Ukrainat ka ettevõttena, märkis ta.

Enne Venemaa sissetungi Ukrainasse müüsid Eesti kauplused palju Venemaa tooteid. Delfi intervjueeritud inimesed ütlevad, et ostavad Vene tooteid hinna ja harjumuse pärast.

Iltalehti kirjutas 2019. aastal, et A1000 kett plaanib oma tegevust Soome laiendada. Sel ajal plaanis kett avada 2020. aastal kauplused Helsingis ja Tamperes.

„Soomes on palju eestlasi, lätlasi, leedulasi, poolakaid ja ukrainlasi – seega on meie kliendid tegelikult juba seal,” ütles keti toonane juht Einar Visnapuu Lõuna-Eesti Postimehele 2019. aastal.

Nüüd on laienemisplaanid kõrvale jäetud, sõnab keti praegune juht Lauring Iltalehtile e-kirja teel.