Soomlased võtavad jätkuvalt kaalus juurde ja muutust pole näha.

Euroopa vaatenurgast on rasvumine viimastel aastatel kiiresti kasvanud: 2014. aastal olid soomlased Euroopa 15. kõige rasvunum rahvas, kuid vähem kui kümme aastat hiljem, 2022. aastal, tõusid soomlased edetabelis kolmandale kohale, vahendab Yle.

Soomest eespool on vaid Malta ja Läti. Eesti on 32 riigi hulgas 11. kohal. Kõige vähem rasvunud on inimesed Itaalias, Šveitsis, Prantsusmaal ja Küprosel.

Andmed põhinevad Eurostati statistikal, mis uurib nende inimeste osakaalu elanikkonnas, kelle kehamassiindeks on 25 või rohkem.

Ülekaaluliste täiskasvanute arv on Soomes alates 1980. aastast kahekordistunud.

„See on tõeliselt suur rahvatervise ja majanduslik probleem. Soomes on 1,2 miljonit täiskasvanut, kelle kehamassiindeks on üle 30 ja kes kaaluvad keskmiselt 25 kilogrammi üle normi,” ütleb arst, professor Pertti Mustajoki.

Mustajoki on hormonaalsete ja ainevahetushaiguste spetsialist, kes on uurinud rasvumist ja selle põhjuseid.

Mustajoki loetleb, et Soomes on 1,2 miljonit inimest, kellel on rasvmaks, 800 000 uneapnoe ja 500 000 II tüüpi diabeet, kellest enamikul on haigus tingitud rasvumisest. Rasvumine suurendab ka astma, südame isheemiatõve ja mitmete vähivormide riski.

Haigused lähevad Soome tervishoiusüsteemile igal aastal maksma 3,5 miljardit eurot. Mustajoki sõnul ei ole see hinnang, vaid teadlased on suutnud selle tervishoiuteenuste registriandmete põhjal välja arvutada.

Ainuüksi see peaks olema küsimus, mis peaks ühiskonna otsustajaid äratama.

Midagi pole tehtud, ütleb Mustajoki. Iga praeguse tempoga mööduv aasta tähendab rohkem haigeid inimesi, sõnab ta.

Mustajoki rõhutab, et rasvumise põhjuseks on selgelt ebatervislik toit.

Ebatervisliku toidu tarbimise suurenemine selgitab rahvastiku rasvumist, räägib ta.

Viimastel aastakümnetel on suurenenud hamburgerite, krõpsude, maiustuste ja suhkrurikaste jookide tarbimine.

Tugevalt töödeldud tooted, milles on mitu korda rohkem kaloreid kui tavalises Soome toidus. Lisaks liigsele kalorisisaldusele sisaldavad need sageli liiga palju soola ja on vitamiinivaesed, märgib ta.

Mustajoki kutsub ühiskonda üles rakendama meetmeid trendi muutmiseks. Tema arvates oleks tõhus viis toidu maksustamine.

Praktikas tähendaks see suhkrurikastele toodetele laienenud maksu, mis tõstaks maiustuste, küpsiste, suhkrurikaste helveste ja magusate jookide hinda.

„See oleks kindlasti esimene samm õiges suunas,” rõhutab Mustajoki.

Maiustuste käibemaks pidi käesoleval, 2024. aastal tõusma, kuid valitsus peatas algatuse tööstuse surve all. Karastusjookide maksutõusu kaalutakse endiselt.

Ka paljud teised eksperdid on nõudnud maksutõuse.

Lisaks usub Mustajoki, et ebatervisliku toidu reklaamimine, eriti lastele, tuleks keelata. Keeld kehtib juba paljudes Euroopa riikides.

Rahvatervise päästmiseks on vaja kiiresti tegutseda – see võib-olla uus Põhja-Karjala projekt.

Edukas projekt käivitati 1970. aastatel ja selle idee oli vähendada rasva ja soola tarbimist ning samal ajal muidugi suremust südamehaigustesse.

Mustajoki mäletab, kuidas toiduainetööstus püüdis Põhja-Karjala projekti pidurdada. Vastuseisust hoolimata toimus areng üsna kiiresti.

Hakati tootma madala rasvasisaldusega piima ja või asendati väiksema rasvasisaldusega toodetega, meenutab ta.

Seega toimus muutus tööstuses.

Kui maksustamine mõjutab tarbimist, peab tööstus eeskuju järgima ja hakkama tootma tervislikke tooteid.

Võib-olla kümne aasta pärast toodetakse juba tervislikke komme, loodab Mustajoki.