Arve on tasumata ja see läheb täitemenetlusse.

Soome ettevõtja Sami ettevõte sai ootamatult teate tasumata arve kohta. Varsti oli see juba täitemenetluses, otse ettevõtte kontolt, vahendab Yle.

Probleem oli selles, et Sami kinnisvarahaldusfirma polnud kunagi algset arvet kätte saanud. See polnud tegelikult ka probleemi tuum. Kogu algne arve ei kuulunudki Sami ettevõttele, vaid hoopis teisele ettevõttele.

Seega oli sundtäitmisele läinud arve adresseeritud valele saajale. Arve aluseks oli tuleohutuskontroll ja sissenõudja oli hoolekandeasutus.

See tuli täieliku üllatusena. Me ei olnud nende kliendid ja me polnud midagi tellinud, ütleb tegevjuht Sami.

Hakkas selguma, et Sami ettevõtte saadud arve oli eelmisel aastal saadetud ühe majaühistu endisele kinnisvarahalduse osakonnale, mis oli tegevuse lõpetanud ja ühinenud suurema ettevõttega.

Mingil põhjusel otsustas hoolekandeasutus makse suunata Sami ettevõttele – ilma eelneva hoiatuse või päringuta asja kohta.

Me ei saanud algset arvet ega isegi mitte selgitust asja kohta. Ja äkki 157 eurot lihtsalt kadus kontolt, ütleb Sami.

Sami võttis ühendust nii hoolekandepiirkonna kui ka täitevametiga. Vastused tekitasid veelgi küsimusi. Täitevamet teatas, et ei tea, kust nõue pärineb. Asutuse ülesanne on vaid raha sisse nõuda taotleja palvel.

Vastus oli praktiliselt, et „vabandust, aga te peate selle ise välja selgitama”. See muutis mind üsna jõuetuks ja tundus ebaõiglane, ütleb Sami.

Hoolekapiirkond omakorda selgitas, et arve oli valesti saadetud vanale operaatorile, kuid lõpuks määrati see Sami ettevõttele.

Valesti sissenõutud raha polnud kavatsustki tagastada. Tagasi lubati maksta täitekulud.

Oleksime pidanud summa sisse nõudma majaühistult, kellele arve tegelikult kuulus. See ei tundunud õiglane. Õnneks tagastati lõpuks kogu summa, ütleb Sami.

Kuigi raha lõpuks tagasi saadi, ei kompenseerinud keegi uurimisele kulunud vaeva ja aega. Sami sõnul ei viitsinud nad isegi nii väikese summa pärast kohtusse minna. Kui raha poleks tagasi makstud, oleksid nad pidanud lihtsalt kahju alla neelama.

Sami peab murettekitavaks, kui kergesti võivad maksed valedel alustel täitemenetlusse sattuda.

On problemaatiline, et arve saab saata täitemenetlusse ilma, et keegi kontrolliks, kes tegelikult maksma peab. Majaühistu andmed olid olemas äriregistris. Seda oleks olnud lihtne kontrollida, räägib ta.

Sami ettevõtte juhtum on üks paljudest sarnastest.

Igal aastal nõutakse tarbijatelt sisse tuhandeid põhjendamatuid, aegunud või ebamõistlikke tasusid nn summaarse võla sissenõudmise protsessi kaudu. See ilmneb Soome Konkurentsi- ja tarbijakaitseameti (KKV) hiljutisest uuringust.

Summaarne vaidlus viitab sellisele asjale, mille kohus otsustab kirjalikus menetluses. Praktikas toimib kohus aga sissenõudmisel kummitemplina olenemata sellest, kas arve on alusetu või põhjendatud.

Ja kui asi läheb sundtäitmisele, on tavatarbijal sageli raske hinnata, kas arve on tõepoolest põhjendatud või põhjendamatu.

KKV üksuse juht Paula Hannula ütleb, et kogu protsessi probleem on see, et seda kasutatakse ka vastuolulistes või isegi põhjendamatutes juhtumites.

Kui võla sissenõudmine antakse kohtusse ja kasutatakse kiirendatud protsessi, mida nimetatakse summaarseks menetluseks, võib tarbija sattuda keerulisse olukorda. Paljud inimesed ei saa aru, milles asi on, ega kaitse end ning kohtuotsus läheb automaatselt läbi, ütleb Hannula.

Seega võib isegi alusetu võlg muutuda täitmisele pööratavaks ilma, et keegi selle aluseid uuriks.

Kohus ei uuri üksikasjalikult, kas arve on põhjendatud, aegunud või lepingul põhinev. Kui tarbija ei reageeri, tehakse ühepoolne kohtuotsus, ütleb Hannula.

KKV andmetel on igal aastal tuhandeid alusetuid sissenõudmisi. Need võivad olla seotud ebaselgete liitumislepingute, ebamõistlike krediidikulude või ebaselgete elektriarvetega. KKV andmetel on hagejad, st inkassofirmad ja teised ettevõtted mõnikord teadlikud, et asi pole selge, kuid teevad selle siiski läbi kiire protsessi kaudu.

Tarbijal on raske end kaitsta isegi siis, kui sissenõue on alusetu.

Üks suurimaid takistusi on kohtukulud. Tarbijad võivad karta, et kui nad kaotavad, peavad nad maksma ka teise poole kulud, isegi kui asi on vaieldav või küsitav. Seetõttu ei julge paljud kohtusse kaevata.

Sageli vajab tarbija õigusabi, et mõista, kas asja vaidlustamine on seda väärt. Kõige haavatavamas olukorras olevad inimesed, näiteks võlgades inimesed, võivad ka lihtsalt kurnatud olla ja reageerimisvõimetud, kirjeldab Hannula.

KKV teeb ettepaneku teha mitmeid muudatusi võla sissenõudmise tavades. Näiteks soovitab see täpsustada hagiavalduste sisu, et tarbija mõistaks, milles nõue seisneb ja kas see on näiteks aegunud.

KKV hinnangul peaks ka kohus paremini tundma õppima sissenõutavate juhtumite olemust. Lisaks võiksid kohtumenetluse tasud tarbijale odavamad olla.

„Kõik juhtumid, kus oleme tarbijaid kohtus abistanud, on lahendatud nende kasuks. See näitab, et need on sageli tõeliselt kahtlased võlad,” rõhutab Hannula.

KKV märgib oma aruandes, et süsteemi kuritarvitajaid tuleks karistada.

„Praegu ei ole ette nähtud sanktsioone ettevõttele, kes üritab võla sissenõudmist summaarses menetluses korraldada juhul, kui on selge, et võlg ei ole põhjendatud,” ütleb Hannula.