Rahaga seotud küsimusi tõstatatakse esile harva, kui lapse saamist kaaluvad inimesed võtavad ühendust Soome Mannerheimi Lastekaitseliiduga (MLL). Selle asemel tekitab ebakindlust näiteks nende endi vaimne tervis, ütles MLL-i ekspert Heini Björk STT-le.

„See on tohutu mure, mis on vaimne tervis. Ma arvan, et see on seotud ka sellega, et toimetulek on juba natuke halb või et nad kardavad, et lapse saamine murrab kaameli selja,” ütleb Björk.

MLL-i veebiteenusega Haluanko vanhemmaksi (Kas tahan last) võtavad kõige sagedamini ühendust 25–40-aastased naised, kuigi mõned kontaktid on meestelt. Samuti on olemas arutelufoorum neile, kes lapse saamises kõhklevad.

Ka nende endi minevik koolikiusatuna on kontaktides mitu korda üles kerkinud. Björki sõnul ei tule need teemad avalikus arutelus sageli esile.

„Lapse kiusamise eest kaitsmiseks pole võimalusi ja kardetakse, et enda laps peab sama kogema,” ütleb Björk.

Poliitikud kasutavad aga madala sündimuse probleemi lahendamiseks sageli majanduslikke stiimuleid. Eelmisel nädalal pakkus sotsiaal- ja tervishoiuminister Sanni Grahn-Laasonen meedias välja, et esimene laps võiks saada kõige rohkem lastetoetust. Ettepanek on seotud valitsuse plaanidega lastetoetuste süsteemi reformida.

Minister ei lubanud aga intervjuus toetuste suurendamist.

Yle intervjuus oli sotsiaalkindlustusameti Kela peadirektor Lasse Lehtonen samal arvamusel. Ta pakkus välja, et lapsetoetust makstakse esimese lapse puhul seda rohkem, mida nooremalt esimene laps saadakse.

Lapsetoetus on praegu esimese lapse puhul 94,88 eurot kuus. Lapsetoetus suureneb järk-järgult nii, et viienda ja järgnevate laste puhul makstakse lapsetoetust 192,69 euro ulatuses.

Björki sõnul on rahalised mured lapse saamist kaaluvate inimeste sõnumites lõppkokkuvõttes vähem nähtavad kui võiks arvata. Rahaga seotud kaalutlused puudutavad Björki sõnul kõige sagedamini inimese enda rahalist olukorda ja karjääriarengu peatumist.

„Me arvame, et siis see peatub, et siis me ei saa enam oma karjääris edasi liikuda,” sõnab ta.

Lastekaitseliidu veebisaidil läbi viidud uuringus nimetas üle poole 1500 veebilehe külastajast lapsehoiuabi saamise kindlust lastehoiu osas oluliseks teguriks. Üle 20 protsendi mainis rahalisi probleeme.

Teisest küljest tunnevad paljud inimesed survet üksi toime tulla.

„Me kardame, et peame pöörduma toetuste poole. Üldise arutelu toon on natuke selline, et kui peaksime toetusi taotlema, oleme läbi kukkunud,” lisab ta.

Eriti esmasündinute arvu vähenemine õigustaks terviseameti teadusprofessori Mika Gissleri sõnul seda, et esimene laps saaks kõrgeimat lastetoetust. Uuringute kohaselt ei ole toetustel aga laste saamise otsustele suurt mõju. Näiteks pole ka omavalitsuste makstavad kümnetuhandelised sünnitoetused erilist mõju avaldanud.

„Raha eest lapsi ei tehta,” ütles Gissler STT-le.

Eestis, Ungaris ja Venemaal tõsteti lastetoetusi ning laste arv tõusis mõnda aega, kuid on sel kümnendil taas langenud.

Gissler loetleb laste saamist takistavaid tegureid: hariduse ja töökoha saamise raskus pärast kooli lõpetamist, osalise tööajaga töökohad noortele naistele, eluaseme kõrge hind kasvukeskustes ja sobiva abikaasa leidmine.

„Praktikas peaks ühiskond olema selline, et inimesed tahaksid lapsi saada,” märgib ta.

Kevadel tegi Soome sotsiaal- ja terviseministeerium ettepaneku suurendada ka noorte ja täiskasvanute viljakusinfot ning parandada viljakusteenuseid.

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et riigi ja avaliku halduse otsused mängivad olulist rolli nende jaoks, kes kaaluvad lapse saamist, ütleb Gissler. Kohaliku keskkonna teenused on olulised.

„Kui haiglavõrke, kliinikuid ja koole suletakse, võib see mõjutada isiklikku taset,” sõnab ta.

Gissleri sõnul on Soomes suurenenud hirm sünnituse ees, eriti nende seas, kellel on juba üks laps olnud. Selle põhjal tundub, et mõnel läks sünnituse ajal midagi valesti. Gissleri sõnul oleks oluline pöörata erilist tähelepanu raseduse viimaste etappide ja sünnituse hooldusele.

„Meil on üha suuremad sünnitusmajad ja mõned võivad tunda, et see on nagu konveierliin,” märgib ta.

Peaminister Petteri Orpo valitsus on kärpinud sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning mitmesuguseid toetusi. Gissleri sõnul võivad kärped põhjustada negatiivse spiraali.

„Kui avalikud kulutused on suuremad kui avalikud tulud, oleme kärbete tsüklis, mis ei soodusta laste saamist üldse,” sõnab ta.

Gissleri sõnul on nelja-aastane valitsusaeg liiga lühike ajaraam sündimuse uurimiseks. Asja tuleks vaadata pikemas perspektiivis.

„Kulub 25 aastat, enne kui lapsest saab midagi enamat kui kuluartikkel. Siiski peame mõtlema, mis juhtub, kui madal sündimus Soomes jätkub. Meil on alternatiive, aga need pole odavad,” leiab ta.