Töötus on Soomes tõusnud Euroopa tippu. Soomest on eespool vaid Hispaania.

Veel mõned aastad tagasi olid koledad töötuse näitajad lisaks Hispaaniale, Kreekale, Portugalile ja Itaaliale just Lõuna-Euroopa riikides. Nüüd on nende riikide hulgas ka Soome, vahendab Yle.

Euroopa Komisjoni statistikaameti Eurostati täna avaldatud arvudest puuduvad Kreeka andmed. Aasta tagasi oli Kreeka töötuse määr Euroopas suuruselt teine. Selle aasta mais ületas Soome töötuse määr ka Kreeka oma.

Soome positsiooni muutus tuleneb asjaolust, et Lõuna-Euroopa riikides on töötus vähenenud. Soome oma on suurenenud.

Olukord on perversne – me pole sellega harjunud, kirjeldab hämmastavat arengut töö- ja majandusministeeriumi asekantsler Elina Pylkkänen.

Soome töötuse määr on oluliselt ületanud ka Euroopa keskmist. Töötuse määr näitab töötute osakaalu tööjõus.

Töö- ja majandusministeeriumi asekantsler Elina Pylkkänen ning konjunktuuriinstituudi ETLA prognoosijuht Päivi Puonti selgitavad, miks Soome on langenud halvimate hulka.

Soome kehval olukorral on mitu põhjust.

Elina Pylkkänen toob viimastel aastatel langenud töötuse peamise põhjusena välja EL-i stiimulifondi neile Euroopa riikidele, mida koroonaviirus tabas kõige valusamalt.

Stiimulipakett kohtles Soomet ja Põhjamaid halvemini kui Lõuna-Euroopat, märgib Pylkkänen.

Suurimad summad suunati samadesse lõunapoolsetesse riikidesse, kus töötute arv on sellest ajast alates vähenenud. Soomele ja näiteks Rootsile jäid järele vaid mõned kübemed.

Nimelt on probleeme ka naaberriigil Rootsil. Ka seal on töötute arv tööjõu suhtes üks euroala suurimaid.

Stiimulipaketi kogumaht oli 750 miljardit eurot. Pool sellest on toetused ja pool laenud. Lõuna-Euroopa riigid on toetusi sihtotstarbeliselt kasutanud – mitte niivõrd laene.

Toetusel on selgelt olnud mõju majanduse ja tööhõive parandamisele, ütleb Pylkkänen.

Lõuna-Euroopa riigid kandsid koroonaviiruse tõttu suuremaid majanduslikke kaotusi kui Põhjamaad. Siiski on stiimuliraha nendes riikides majanduskasvu hoogustanud ja seeläbi töökohti loonud.

Paketti on rahastatud EL-i riikide ühislaenuga.

Koroona laastas eriti Lõuna-Euroopa majandust. Soome majandust on rängalt tabanud ka teised kriisid.

Ukraina sõda on Soome majandusele avaldanud tugevamat mõju kui Lõuna-Euroopale.

Inflatsioon ehk üldine hinnatõus saavutas sõja algusega samal ajal ebatavaliselt kõrge taseme. Inflatsiooni ohjeldamiseks hakkas Euroopa Keskpank tõstma oma intressimäärasid.

Intressimäärad püsisid Soome jaoks liiga kaua liiga kõrged. See lämmatas majandustegevust.

„Kui Euroopa Keskpank viib läbi rahapoliitikat, võib juhtuda, et see ei ole Soome jaoks parim võimalik intressimäär,” ütleb ETLA prognoosijuht Päivi Puonti.

Intressimäärade tõus oli Soomes tunda ka kiiremini kui mujal Euroopas. Näiteks tõusid hüpoteeklaenude intressimäärad ja see halvas ehitussektori.

Praegu tekitab Ameerika Ühendriikide volatiilne tariifipoliitika endiselt ebakindlust. See takistab majanduskasvu ja töökohtade loomist.

Soome hüppas ka noorte töötuse osas Euroopa tippu. Eurostati andmetel oli Soomes juunis töötuid 23 protsenti alla 25-aastastest.

See näitaja on Euroopas neljas kõrgeim. Kreeka kohta andmed puuduvad.

Soome omast veel halvemad näitajad on Eestis, Hispaanias ja Rootsis.