Tampere linnavolikogu liige ja Pirkanmaa piirkonna volikogu liige Atte Virolainen (SDP) kritiseeris sotsiaalmeedia postituses eurot ja Euroopa Liitu. Sotsiaalmeedias doktor Atte nime all tuntud Virolainen oli kevadistel kohalikel valimistel üks SDP häältemagneteid.

Virolaineni sõnul oli „ühisraha euro loomine sajandi suurim viga”.

Euroga liitumine on langetanud ka soomlaste palku ja elatustaset. Kuna devalveerimise võimalust pole, on majandus pidanud seda kompenseerima piiratud palgatõusuga, kirjutab Virolainen.

Devalveerimine viitab riigi valuuta väärtuse vähenemisele teise valuuta suhtes. See aitab sageli eksporditööstust, kui hinnad langevad välisvaluuta kasutajate vaatenurgast. Euroajastul ei ole Soome suutnud oma valuutat devalveerida, nagu see juhtus marga ajastul.

Virolainen leiab, et Euroopa Liit „laguneb lõpuks omaenda võimetuse ja omaenda reeglite rikkumise tõttu”. Ta toob esile EL-i aluslepingutes ja Maastrichti lepingus määratletud eelarvereeglid.

Liikmesriikide võlasuhe peaks jääma alla 60 protsendi sisemajanduse koguproduktist ja riigieelarve puudujääk alla kolme protsendi. Virolainen juhib tähelepanu sellele, et iga liikmesriik pidi vastutama oma võlgade eest ja keskpanga rahastamine oli keelatud.

„Kõik need reeglid on ammu aknast välja visatud,” kirjutab Virolainen.

Virolaineni sõnul võeti Itaalia ja Belgia euroalasse vaatamata sellele, et nende võlasuhe oli tunduvalt üle 100 protsendi. Pärast Kreeka kriisi sattumist 2010. aastal päästis EL liikmesriigid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Keskpanga (EKP) abil.

Kuigi tuge nimetati „laenuks”, oli praktikas tegemist jagatud riskide võtmisega, mis on vastuolus Maastrichti lepingu vaimuga, kirjutab Virolainen.

Samal ajal hakkas Euroopa Keskpank turult liikmesriikide võlakirju ostma. See on tehniline trikk, aga tegelikult riigivõlgade kaudne rahastamine. Täpselt see, mida EL-i aluslepingud pidid takistama.

Virolainen toob esile ka hiljutise Euroopa Komisjoni kavandatud 400 miljardi euro suuruse kriisifondi, mis põhineb ühisel võlal. Fondi kaudu saab Komisjon suunata laenuraha raskustes olevatele liikmesriikidele. Virolaineni sõnul on ühisest võlast saamas püsiv mehhanism, kuigi algselt oli see kategooriliselt keelatud.

Suurte EL-i riikide, näiteks Prantsusmaa ja Itaalia võlakoormad kasvavad nii kõrgeks, et iga väline šokk „tõukab hapra süsteemi täielikku kokkuvarisemisse,” hoiatab Virolainen.

EL ei pruugi üleöö kokku kukkuda. Kuid süsteem, mis tugineb rikutud reeglitele ja poliitilistele topeltstandarditele, ei saa kuidagi igavesti kesta. Ma arvan, et kõik need võlapaketid lihtsalt pikendavad paratamatut kokkuvarisemist, sõnab ta.

Virolainen ei toeta aga Soome lahkumist EL-ist.

Oleme nii sügaval soos, et me ei tohiks üksi lahkuda. Soome lahkumine EL-ist toimub ilmselt nii, et pannakse pillid kotti ja siis tuleb midagi muud asemele, lõpetab ta oma postituse.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Atte Virolainen (@atte.virolainen)