Neli kurvameelset ukrainlast istuvad Helsingi läänesadamas. Laev lahkub peagi Tallinna, kust nad jätkavad autoga teekonda tagasi koju Ukrainasse.

Nadja Bolehovska, Ljubov Zavadetska ning Vasõl ja Borõslava Konevõtš tulid hooajatööd tegema Lääne-Soome tallu, kuid pettusid rängalt ja lahkusid Ukrainasse enneaegselt, vahendab Yle.

Töö ei olnud see, mida lubati.

„Ma ei uskunud, et selline orjatöö saab arenenud riigis eksisteerida,” ütleb Vasõl Konevõtš.

Bolehovska sõnul olid töötunnid talus pikemad kui kokku lepitud, vabu päevi tuli eraldi küsida ja tasustatud majutus oli tagasihoidlik.

Ka talu omanik ja ukrainlasest töödejuhataja kohtlesid Ukraina töötajaid halvasti.

„Tööjuhataja sõimas meid ja nimetas meid sitaks ja ebanormaalseks,” ütleb Bolehovska.

Yle uurimisrühm intervjueeris tosinat välismaist töötajat Soome taludes. Enamik neist on ukrainlased. Mõned neist on näidanud töölepinguid, palgalehti ja talunikega vahetatud sõnumeid.

Selgus, et paljudes taludes on probleeme töötajate kohtlemisega. Probleemid on seotud muu hulgas palga maksmise ja maksimaalse töötundide arvu ületamisega.

Maasikatalus tehti korduvalt 13–15-tunniseid päevi, ütleb Bolehovska.

Naise palgalehel ei ole töötundide koguarvu näha, sest talle maksti nii tunni- kui ka tükitööpalka. Ületunnitöö eest hüvitist ei makstud.

Bolehovska töölepingu kohaselt, mida Yle on näinud, oli nädalane tööaeg 37 tundi. Naise sõnul aga ületati seda oluliselt.

Töötajatele vahetuste nimekirju ei näidatud, kuid mõnikord teavitati neid järgmise hommiku vahetusest hilisõhtul WhatsAppi rakenduses.

Ukrainlaste sõnul töötasid nad talus üle kahe nädala ilma puhkepäevadeta.

Kui me hilisõhtul majutuskohta jõudsime, kukkusime kohe voodisse. Võtsime hommikul ja õhtul valuvaigisteid, et hakkama saada, rääkisid nad.

Yle ei suuda kõike kinnitada, mida ukrainlased dokumentide kohta rääkisid, kuid nad rääkisid sündmustest ühtemoodi. Samal ajal lahkus farmist keset tööd ka üks Bulgaaria töötaja, kes ukrainlaste seas ei olnud. Ka tema rääkis Yle-le sündmustest samamoodi.

Talu omanik eitab Yle-le peaaegu kõiki süüdistusi. Tema sõnul on farmis vahetuste nimekirjad olemas, kuid ta keeldus neid ajakirjanikele kohapeale ilmudes näitamast.

Omanik ei andnud ka luba Ukraina korjajatega rääkida.

Yle ei nimeta talu ega selle omanikku, kuna ta pole avaliku elu tegelane ega oluline võimukandja. Sarnaseid probleeme on paljudes teistes taludes.

Suviselt turult ostetud värsked maasikad on üha harvem soomlaste korjatud. Tükitööpalgaga korjaja teenib umbes euro liitri maasikate kohta, tarbijatele müüakse neid aga kuni kümne euro eest.

Sellegipoolest võib madalama elatustasemega riigist Soome saabuv välismaalane võrreldes oma kodumaa sissetulekutasemega hooajatööga hästi ära elada.

Kui töötaja korjab talus kastitäie maasikaid, kaalutakse see tavaliselt elektroonilise näidu abil ja töötaja näeb kaalu.

Yle intervjueeritud Lääne-Soome talu Ukraina töötajad ütlevad aga, et neil ei lubatud kaalumisel osaleda ja osa palka ei makstud. Mõned ukrainlased korjasid oluliselt rohkem kui teised, kuid neile maksti peaaegu sama palju.

Ühes kitsas toas elas neli töötajat, läbisegi mehed ja naised, kes teineteist ei tundnud. Mõnikord transporditi neid põllule autokastis.

Nadja Bolehovska sõnul oli talus range distsipliin – viieminutiliseks tualetti minekuks tuli luba küsida. Kui Bolehovska muret väljendas, ähvardati teda töösuhte lõpetamisega, ütleb ta.

Bolehovska jutustab ühest kummalisest hetkest, kui farmi omanik sundis teda karistuseks mitu korda tühjast vaost maasikaid korjama. Teisel päeval maitses Bolehovska ühte maasikat ja omanik küsis tema sõnul: „Kuidas te julgete minu maasikaid süüa, kas te olete peast segi?”

Töötajatel oli aga eriti probleeme talu ukrainlasest töödejuhatajaga.

„Ta rääkis minuga viisil, mis tõi mulle sageli pisarad silma. Ta nimetas meid saamatuks ja laisaks, kuigi ma tegin kõik, mis suutsin,” sõnab ta.

Taluomanik eitab Yle-le, et töötajatega halvasti käitutakse. Ta väidab, et töö on raske ja ei sobi kõigile. Samuti esines keelebarjäär, mis tekitas arusaamatusi. Ukrainlased olid aga varem sarnast tööd Soomes teinud.

Omanik väidab, et ta ei teadnud, kuidas töötajaid transporditakse ja et mehed ja naised magasid samas toas. Ta ütles, et korjajatel lubati maasikate kaalumisel osaleda.

Omaniku sõnul tuleb viiekilosesse maasikakarpi koguda üle viie kilo marju, sest enne müüki aurustub külmkapis osa kaalust. Töötajatele makstakse aga kõigi korjatud maasikate eest.

Omanik tunnistas, et ühe välismaise töötajaga sõlmiti tööleping alles pärast töö lõpetamist, kuna ta unustas selle.

Omanik ei soovinud Yle-le oma nime all intervjuud anda, kuid nõustus rääkima, kui Yle talu külastas.

Yle küsis piirkondlikelt valitsusasutustelt (AVI) marja- ja köögiviljatalude kontrolli aruandeid alates 2024. aastast. Nendest selgus, et paljudes taludes pole töövahetuste nimekirja kasutatud.

Tööpäevade pikkused on jäänud ebaselgeks, kuna tööpäevade algus- ja lõpuaegu pole teatatud. Töötunde pole registreeritud, ületunnitöö ja puhkusetasu pole makstud. Töötajatele ei ole makstud töökogemusele vastavat palka. Taludesse on palgatud ka töötajaid, kellel pole õigust põllul töötada.

Kontrolli tulemused sisaldavad paljusid samu puudusi, mida mainisid ka ennetähtaegselt Ukrainasse naasnud töötajad.

Edela-Soome piirkondliku AVI büroo inspektori Jeanette Blomi sõnul ei kõla Ukraina töötajate Yle-le mainitud 15-tunnised tööpäevad hästi.

Töötaja tööaeg, sealhulgas võimalik ületunnitöö ei tohi kuue kuu jooksul ületada keskmiselt 48 tundi nädalas. Lisaks peab tööandja tagama piisava puhkeaja. Juhised põhinevad maapiirkondade ettevõtete kollektiivlepingul.

See kehtib ka lühema hooajatöö, näiteks kolme kuu kohta, ütleb Blom.

Helsingi läänesadamas hakkavad Ukraina töötajad laevaterminali poole liikuma. Nende palgad olid plaanitust madalamad, kuna hooajatöö kogemus läks luhta.

Vestluse keskel hakkab Nadja Bolehovska nutma.

Ma ei tulnud siia orjatööd tegema, me tahtsime ka päris elu elada. Metsa minna, seeni korjata, kala püüda ja Soome imelist loodust nautida, aga selleks polnud võimalust, sõnab ta.

Siiski võivad nad ikkagi plaanida Soome tagasi pöörduda. Siin on ka häid maasikatalusid, räägib ta.