Soome ja Leedu plaanivad järgmisel 2026. aastal alustada jalaväemiinide kodumaist tootmist nii enda kui ka Ukraina tarbeks, teatab uudisteagentuur Reuters.

Põhjuseks on Venemaa sõjaline oht, ütlevad ametnikud Reutersile.

Soome ja Leedu teatasid varem plaanist lahkuda Ottawa lepingust, mis keelustab jalaväemiinid. Allikate sõnul võib tootmine alata pärast kuuekuulise lahkumisprotsessi lõppu.

Lepingust taganevad ka Poola, Läti ja Eesti, viidates Ukraina sõjast tingitud kasvavale julgeolekumurele Venemaa pärast.

Riigid ei ole teatanud plaanist alustada jalaväemiinide tootmist, kuid Poola ja Läti võimud on andnud mõista, et vajadusel võivad nad tootmist kiiresti alustada. See on tulevikus ka Eesti jaoks võimalik variant.

Ka Ukraina on teatanud oma lepingust taganemisest. Venemaa ei ole Ottawa lepingu osaline. Riigid on teineteist sõja ajal jalaväemiinide kasutamises süüdistanud.

Reutersi andmetel toovad Soome ja Leedu sammud tootmise alustamiseks esile Euroopas kasvava mure, et Venemaa sõjalised ambitsioonid võivad ulatuda Ukrainast kaugemale.

Reutersi andmetel oleksid need NATO liikmesriikide lubaduse tulemus suurendada oma kaitsekulutusi, nagu on nõudnud USA president Donald Trump.

Me kavatseme kulutada sadu miljoneid eurosid mitte ainult tankitõrjemiinidele, vaid ka jalaväemiinidele. Summa saab olema märkimisväärne, ütles Leedu kaitseministri asetäitja Karolis Aleksa Reutersile.

Ta ütles, et kavatsus on tellida kümneid tuhandeid jalaväemiine või isegi rohkem.

Leedul on Venemaaga 274 kilomeetri pikkune maismaapiir. Samuti on tal 679 kilomeetri pikkune piir Valgevenega, mida peetakse Venemaa lähedaseks liitlaseks.

Leedu Kaitsetööstuse Assotsiatsiooni juht Vincas Jurgutis ütles, et kui tootmine algab, võiks riik neid tarnida ka teistele, sealhulgas Ukrainale.

Soome jagab Venemaaga 1340 kilomeetrit maismaapiiri. Parlamendi kaitsekomisjoni esimees Heikki Autto ütles Reutersile, et Soomel peab varustuskindluse tagamiseks olema oma tootmine.

Need on väga tõhus ja kulutõhus relvasüsteem, ütles ta.

Autto andmetel võiks Soome tarnida jalaväemiine ka Ukrainale.

Ukraina toetamine pole mitte ainult õige ja meie kohustus, vaid see on oluline ka Soome enda julgeoleku jaoks, sõnas ta.

Soome tegi otsuse liituda Ottawa lepinguga 2011. aastal.

Reutersi andmetel on Soome kaitseettevõtted Nammo Lapua, Insta ja Raikka väljendanud parlamendi kaitsekomisjonile huvi miinide tootmise vastu.

Forcit Explosives seevastu teatas, et on valmis kaitsejõududega võimalusi arutama.

Reuters küsis Läti kaitseministeeriumilt, kas riik plaanib hakata tootma jalaväemiine. Ministeerium vastas, et ei ole selle alustamiseks kohustunud, kuid märkis järgmist: Läti sõjatööstusel on vajalikud võimekused ja metallitööstus on väga arenenud.

Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ütles Reutersile, et Eestil ei ole koheseid plaane jalaväemiine hankida, kuid see on tagataskus olev variant.

Poola riigile kuuluv kaitsekonglomeraat PGZ S.A. teatas Reutersile, et on vajadusel valmis neid tootma miljonites.

Viis NATO liiget, kes plaanivad Ottawa lepingust taganeda, ütlevad, et nad ei loo rahuajal miinivälju, kuid varuvad miine kiireks paigutamiseks, kui nad tunnevad end ohustatuna.

Riikide valitsuste sõnul tuleb miiniväljad märgistada, et neid saaks pärast konflikti kahjutuks teha. Nad näevad sellist laskemoona heidutusvahendina.

„Kui meil on need laos, on see parim garantii, et neid ei pea kunagi kasutama,” ütles Autto.