Uudis selle kohta, et miljardär Elon Musk katkestas 2022. aasta sügisel kriitilisel hetkel Ukraina relvajõudude poolt kasutatava Starlinki ühenduse, kõlab usutavana, väidab avatud andmetele tugineva luuregrupi Black Bird Group ekspert Pasi Paroinen.

„Tundub, et see võis juhtuda, kuid meil on seda raske kontrollida,” ütleb Paroinen.

Uudisteagentuur Reuters teatas reedel, et Musk katkestas Starlinki ühenduse Ukraina vasturünnaku ajal 2022. aasta sügisel. Ukraina relvajõud kasutavad ühendust muu hulgas oma kaudtule droonide opereerimiseks.

Reutersiga rääkinud Ukraina sõjaväeallika sõnul viis katkestus muu hulgas ebaõnnestunud katseni piirata sisse Venemaa käes olev Berõslavi küla.

Paroineni sõnul on huvitav see, et Ukraina teatas toona avalikult Starlinki ühenduste katkestustest, kuid nüüd tuli asi välja alles peaaegu kolm aastat hiljem, anonüümsete allikate teatel.

Starlinkil on tõepoolest olnud oluline roll, kuid ma tahaksin, et selle info kinnitamiseks oleks rohkem allikaid. Teine asi on see, kas katkestus oli tahtlik, sõnab ta.

Ukraina poolt 2022. aasta sügisel algatatud vastupealetung on viimane suurem pealetung, mille käigus on Ukrainal õnnestunud Venemaalt tagasi vallutada olulisi alasid oma territooriumist. Edu ei saavutatud aga mitte Hersonis, vaid Ukraina kirdeosas asuvas Harkivi oblastis.

Ukraina sattus Hersoni vastupealetungi käigus algusest peale tõeliselt suurte probleemide peale, märgib asjatundja.

Paroineni sõnul põhjustasid ukrainlastele probleeme Venemaa poolt lahingusse toodud dessantväed, mis on strateegiline reserv, mis tegutseb otse Venemaa presidendi Vladimir Putini alluvuses.

Dessantväed alluvad otse Venemaa kindraltaabi ülemale ja neid peetakse Venemaa relvajõudude eliitüksusteks.

Teine põhjus oli Paroineni sõnul see, et Vene väed blokeerisid ja kindlustasid Hersoni oblasti väga tugevalt kohe pärast oma rünnaku lõppu 2022. aasta hiliskevadel.

Minu arvates oli see ehk kõige otsustavam põhjus, miks Ukraina rünnak [Hersonile] toona takerdus, sõnab ta.

Paroineni sõnul oli Ukraina edu Hersoni linna tagasivallutamisel tingitud suurest läbimurdest Harkivi oblastis, mis sundis Venemaad oma väed Hersonist välja viima.

Reutersiga rääkinud anonüümsete allikate sõnul võis Musk Starlinki ühenduse katkestada, kuna kartis, et Ukraina edusammud õhutavad Venemaad tuumarelvi kasutama.

Paroineni sõnul kõlab see seletus usutavalt, kui Reutersi teave on õige. Ta väidab, et on seda teemat arutanud inimestega, kellel oli kokkupuude Washingtoni ja Valge Maja atmosfääriga 2022. aasta sügisel.

Minu arusaamist mööda oli Valges Majas sel ajal suur hirm, et Venemaa võib ka tegelikult tuumarelvi kasutada, lausub ta.

Paroineni sõnul iseloomustas president Joe Bideni administratsiooni tolleaegset toetust Ukrainale suuresti see, et Ukrainat tuleb toetada, kuid mitte liiga tugevalt.

Valge Maja kartis, et Venemaa relvajõudude täielik kokkuvarisemine Ukrainas võib viia otsuseni kasutada tuumarelvi.

Ma ei võta kindlat seisukohta selle kohta, kas Venemaa oleks seda tegelikult teinud, aga tol ajal oli ka see, et Putin vehkis tuumamõõgaga väga tugevalt ja ähvardusi oli palju, ütleb Paroinen.

Musk ei olnud sel ajal veel otseselt USA administratsioonis töötanud, aga tal oli ilmselt mingi kokkupuude Ukraina liigse eduga kaasnevate riskidega, vähemalt avalikkuses tehtud ähvarduste põhjal.

Sellest vaatenurgast kõlab üsna usutavalt, et see võis teda ja tema otsuseid mõjutada, sõnab asjatundja.

Olenemata sellest, kas Reutersi allikatel põhinev uudis on tõene või mitte, on Paroineni sõnul Ukraina relvajõudude sõltuvus Starlinki pakutavast ühendusest „täiesti talumatu”.

Muski isiksust ja inimest ennast arvestades pole ta mulle viimase paari aasta jooksul kuidagi loonud endast eriti stabiilse või usaldusväärse inimese kuvandit, märgib ta.

See ei puuduta ainult Muski ja tema ettevõtteid. Paroineni sõnul peegeldab olukord seda, kuidas võimu ja raha koondumine tehnoloogiahiiglaste kätte ennustab tulevikus teiste leebemate nähtuste teket.

Mida rohkem rikkust ja võimu me neile anname, seda tõenäolisem on, et see juhtub ka teistes kontekstides, lisab ta.

Paroineni sõnul kasutavad Ukraina relvajõud oma juhtimispunktides muuhulgas grupivestluse rakendust Discord ja erinevatel sõjalistel eesmärkidel Google’i veebirakendusi.

Paroineni sõnul on kõige olulisem küsimus, miks Ukraina relvajõud pole suutnud oma sidet korraldada tavapäraste sõjaliste sidevahendite, näiteks raadiote abil.

Paroineni sõnul näitas Hersoni vasturünnak Ukraina seniseid probleeme suurte vägede koordineerimisel. Tema sõnul peaks Ukraina saama hädaolukorras loota isegi mobiiltelefonidele, kuigi ka nende kasutamisel on omad riskid.

Ei tohi juhtuda, et me ei suuda suhelda ilma, et oleksime täielikult ühest süsteemist sõltuvad. Suure operatsiooni elluviimist ei saa ohustada asjaolu, et üks sidesüsteem ei tööta, võtab ta kokku.