Venemaa suvine pealetung Ukrainas on keskendunud neljale piirkonnale: Sumõle Ukraina kirdeosas, Kupjanskile Oskili jõe suunas, neljas suunas Donetski oblastis ja viimati Zaporižja oblastile.

Venemaa ründab seega korraga mitmes suunas ja suunad ei pruugi üksteist toetada, ütleb Iltalehti sõjandusekspert Emil Kastehelmi.

Ida-Ukrainas asuv Donetski oblast on endiselt Venemaa kõige kesksem suund ja seal on tempo kõige kiirem. Lähenemisviisiks on inimelusid eiravad massirünnakud, mida kasutatakse Ukrainalt põld-põllu kaupa maa äravõtmiseks.

Kastehelmi sõnul ei seisa Ukraina praegu silmitsi otsese kriisiga üheski suunas, kuid olukord võib mõne nädala jooksul kiiresti muutuda.

Üldiselt on olukord keeruline. Seni on Ukraina suutnud oma reserve kasutada tulekahjude kustutamiseks ja halvimate riskide ohjeldamiseks. Hiljuti korraldati ka väiksemaid vasturünnakuid rinde eri külgedel, sõnab ta.

Donetski oblastis liigub Venemaa aeglaselt, kuid otsustavalt halduspiirkonna piiride poole. Üks agressiivsemaid rünnakuid on käimas Pokrovski linnast idas, kus võib tekkida blokaadioht.

Kastehelmi hinnangul on halduspiirkondade hõivamine Venemaa jaoks sümboolselt oluline küsimus. Seetõttu on rünnaku tähtsus piirkonnas Venemaa jaoks pigem poliitiline kui strateegiline.

Venemaa on Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja oblasti juba 2022. aastal Venemaa osaks kuulutanud, hoolimata asjaolust, et ta ei kontrolli neid täielikult.

Venemaa kasutas rünnaku ühe ettekäändena nendes piirkondades elava venekeelse elanikkonna kaitsmist. Sellega seoses korraldati piirkondades Venemaaga liitumise kohta näilised referendumid.

Kastehelmi hinnangul peab Venemaa kiirendama tempot, kui tahab sel suvel tulemusi saavutada.

Venemaa ei vaata seda tingimata üldse kvartalite kaupa. Praeguses olukorras näib, et valmistutakse täiemahuliste sõjaliste operatsioonide jätkamiseks ka sügisel. Ukraina kaotab maad ühe põllu ja ühe väikese küla haaval, märgib ta.

Seega võib Venemaa tegevust tõlgendada nii, et see ei taotle isegi mitte kiireid ja suurejoonelisi võite. Selle asemel peab ta pikaajalist kurnamissõda, mille lõppu pole näha.

Kurnamissõja hind ei ole Venemaa jaoks nii suur, et ta seda maksta ei suudaks. Venemaa pikaajaline eesmärk on muuta Euroopa julgeolekustruktuure endale soodsamas suunas.