President Donald Trump läks esmaspäeval Ukraina abistamisel Venemaa vastu kaugemale kui kunagi varem, andes rohelise tule Patrioti raketitõrjesüsteemide ja muude relvade ostmiseks Euroopast Ukrainale.

See aga ei tähenda, et ta arvaks, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hoiab kaarte enda käes, vahendab Politico.

Valge Maja kõrge ametniku sõnul usub Trump endiselt, et Moskval on sõjas ülekaal. Kuid kuna tema frustratsioon Venemaa presidendi Vladimir Putini suhtes on kasvanud, on ta rohkem valmis osalema konfliktis, mille ta kinnitas suutvat kiiresti lahendada.

„Presidendi arvates võidab Venemaa, küsimus on selles, kui kaua see aega võtab,” ütles Valge Maja kõrge ametnik, kellele lubati presidendi mõtteviisi arutamiseks anonüümsust. „Venemaal on suurem majandus, suurem sõjavägi, rohkem kui küll laipu hakklihamasinasse visata ja nad lihtsalt ei hooli sellest. Ja kuigi nad teevad aeglast edu, teevad nad ikkagi edusamme. President tahab lihtsalt tapmise lõpetada.”

Isegi kui Trump soovib Moskvale survet suurendada, astudes vastu MAGA liikumise isolatsionistlikule tiivale, rõhutab ta, et see viimane samm on kooskõlas tema „America First” („Ameerika ennekõike”) strateegiaga ja sobib aastakümneid kestnud vaatega, et liitlased on Ameerikat röövinud ja et eriti Euroopa on saanud kaitses jänest sõita.

Trump liialdas esmaspäeval Ovaalkabinetis NATO peasekretäri Mark Ruttega peetud kohtumisel sellega, kui palju raha USA on juba Ukraina abiks kulutanud, ja rõhutas, et eurooplased maksavad lõpuks oma õiglase osa.

„Me ei osta seda, aga me toodame seda ja nemad maksavad selle eest,” ütles Trump, viidates „väga rikastele” Euroopa liitlastele. „Neil on selle suhtes väga suur toetus ja meil on ka, aga me saame palju raha ja me lihtsalt ei taha seda enam teha.”

Pentagoni kõrgeim poliitikaametnik Elbridge Colby avaldas oma toetust sotsiaalmeedias varsti pärast teadaannet, rõhutades „America First” aspekti.

„President Trumpi terve mõistuse keskmes on „America First“ sõnum, et meie liidud peavad olema jätkusuutlikkuse tagamiseks õiglased ja võrdsed,” kirjutas Colby. „See on täiesti mõistlik, kuid seda käsitleti aastaid ketserlusena. Nüüd aga näeme ajaloolise NATO-pühendumusega, et see võib toimida – ja see paneb paremasse olukorda mitte ainult ameeriklased, vaid ka meie Euroopa liitlased.”

Kuid kaks kõrgemat administratsiooniametnikku, kellele lubati presidendi Ukraina-küsimuse pöörde arutamiseks anonüümsust ütlesid, et Trumpi vastus on suuresti reaktsioon Putini ükskõiksusele rahulepingu vahendamise katsete suhtes.

„Mõned hiljutised Venemaa rünnakud on olnud seni kõige hullemad,” ütles Valge Maja kõrge ametnik. „Ja see on viimasel ajal muutunud valimatumaks ning president ei ole selle eest tänulik.”

Kaks administratsiooniametnikku tunnistasid ka, et Euroopa juhid on strateegiliselt rahuldanud Trumpi nõudmisi mandrile, täpsemalt kulutada miljardeid rohkem kollektiivkaitsele.

Trump viitas konkreetselt eelmise kuu NATO kohtumisele, mille käigus peaaegu kõik liikmed lubasid suurendada kaitsekulutusi kui õigustusele otsusele Ukrainat rohkem toetada.

President vihjas esmaspäevasel kohtumisel ka oma vaatele konfliktile, kiites Ukraina „julgust” enne, kui peaaegu kordas oma refrääni Zelenskile mõned kuud tagasi, et neil pole pikas perspektiivis Venemaa vastu „kaarte”.

„Nad jätkavad võitlust tohutu vaprusega, aga neil pole seda – nad kaotavad varustuse osas,” ütles Trump.

Kuid paljud MAGA liikumise liikmed on endiselt ettevaatlikud ja segaduses selle pärast, kui kiiresti läks president Zelenski tänamatuse eest noomimisest ukrainlaste vapruse eeskujuks seadmiseni.

„Euroopa raha leevendab seda,” ütles üks endine Trumpi kampaaniaametnik ja pikaajaline liitlane, kellele lubati sisekõneluste arutamiseks anonüümsust. „Aga me ikkagi vihkame seda. See pole meie sõda ja eskaleerumine ei ole Ameerika huvides.”

Trumpi endine vanemnõunik Steve Bannon kritiseeris teadaannet esmaspäeval oma taskuhäälingusaates „War Room”, vihjates, et Zelenski „prioriteet number üks” tõmbab Trumpi sügavamale konflikti. „Me hakkame relvastama inimesi, kelle üle meil sõna otseses mõttes kontrolli pole,” ütles Bannon. „See ei ole [see] ülemaailmne terrorismivastane sõda. See on vanamoodne, purustav sõda Euroopa verises riigis – ja meid tõmmatakse sellesse sisse.”

Valge Maja ametnik vaidlustas presidendi poliitiliste toetajate vastuseisu tema sammudele, viidates hiljutisele Echelon Insightsi küsitlusele, mis näitas, et ligi kaks kolmandikku Trumpi valijatest toetavad relvade saatmise jätkamist Ukrainale. Isik, kellele tagati anonüümsus, kuna tal polnud luba avalikult rääkida, viitas Trumpi-meelsete tegelaste sotsiaalmeedia postitustele, milles tunnustati teda NATO uue kulutuslubaduse ja Euroopa täieliku Ukraina uute relvade subsideerimise eest.

Valge Maja pressisekretäri asetäitja Anna Kelly lükkas märkused ümber. „MAGA baas ja üle 77 miljoni ameeriklase, kes president Trumpi poolt hääletasid, ei ole paniköörid nagu meedia,” ütles ta. „Nad usaldavad Trumpi ja teavad, et see president taastab rahu jõuga.”