Oli 4. juuli varahommik, kui kindral Keith Kelloggi telefonis helendas kõne Poolast.

Teises toru otsas oli Poola välisminister Radosław Sikorski, kelle kõne võib olla üks määravamaid sekkumisi Venemaa täiemahulise sissetungi ajal Ukrainasse, vahendab Telegraph.

Öösel sai Poola konsulaat Kiievi kesklinnas kannatada Venemaa rakettide ja droonide tule all.

„Putin pilkab teie rahupüüdlusi,” ütles Sikorski kindral Kelloggile, erukindralile, kes on Donald Trumpi peamine Ukraina saadik.

„Palun taastage õhutõrjemoona varud Ukrainale,” lisas ta.

Relvatarned olid kaks päeva varem ootamatult peatatud, mis pani paljud uskuma, et Trumpi administratsioon hülgab taas Ukraina.

Telefonikõne ajal tundus just saatkonna tabamuse kohta käiv teade kindral Kelloggit kõige enam kõnetavat.

Erukindralina teadis ta, et just selline intsident viib sõdade eskaleerumiseni ja lõpuks kontrolli alt väljumiseni.

Järgmist sammu võib pidada esimeseks sündmuste reas, mis juhatasid sisse Trumpi meelemuutuse Ukraina suhtes.

Peaaegu kohe pärast kõne lõpetamist Sikorskiga valis kindral Kellogg presidendi numbri.

Trump vastas peaaegu kohe.

Pärast 4. juulil esitatud heade soovide ja õnnitluste jagamist „suure ja ilusa seaduseelnõu” puhul asus paar Ukraina teema juurde.

Öösel pommitati Kiievit 11 raketi ja 539 drooniga, mis oli tol ajal suurim Venemaa pommitus Ukraina pealinna vastu pärast sõja algust.

Veelgi olulisem on see, et rünnakud toimusid mõned tunnid pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin ja Trump olid telefonitsi rääkinud, et arutada sõja lõpetamist.

Oli juba teada, et USA president oli pettunud oma Venemaa kolleegi keeldumises peatada rünnakud Ukraina linnadele ja samal ajal lükata tagasi Ameerika relvarahu pakkumine.

Kindral Kellogg andis oma ülemusele ülevaate viimasest rünnakust ja sellest, kuidas NATO liitlase Poola saatkond oli rünnaku alla sattunud.

Seejärel kasutas saadik võimalust, et edendada Patrioti õhutõrjerakettide saatmise taasalustamist Ukrainasse.

Räägiti Kiievi juurdepääsu suurendamisest Ameerikas toodetud õhutõrjerakettidele ja nendest tulistatavate hävitusrelvadega kaasnevate võimalike riskide ja hüvede üle.

Trumpi vastus oli kiire: ta käskis Pentagonil vabastada mõned Pac-3 süsteemid, mis olid ajutiselt USA abi külmutamise alla sattunud, kuni ametnikud hindasid Ameerika varusid.

Samuti käskis ta kindral Kelloggil võtta ühendust USA kaitseministri Pete Hegsethiga, et jätkata tarneid Kiievisse.

Hiljem selgus, et Trump oli varemgi ootamatult tabanud olukorda, kus Hegseth andis loa Ukraina abi peatamiseks ilma Valget Maja ega Kongressi oma otsusest teavitamata.

Sellised isikud nagu kindral Kellogg ja välisminister ning riikliku julgeoleku nõunik Marco Rubio said otsusest teada alles meedia kaudu.

Kuid seekord läks kõik teisiti – ja kindral Kellogg hoolitses selle eest. Kui ta helistas Hegsethile, teatas ta talle presidendi otsusest jätkata Patrioti rakettide tarnimist Ukrainasse.

Ta ütles Hegsethile, et kui too teda ei usu, peaks ta ise Trumpile helistama.

Samuti lubas USA president 4. juulil Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile, et ta aitab lõpuks Kiievit õhukaitse vajadustega.

Eraviisiliselt peeti Washingtoni kõige karmimate Ukraina toetajate seas seda otsust esimeseks korraks, mil Trump mõistis Ameerika jõu kasutamise olulisust Kiievi positsiooni tugevdamiseks kui potentsiaalset teed rahulepingu saavutamiseks.

Pentagonil kulus aga vähemalt neli päeva, et esimene partii Patrioti rakette liikuma saada.

Endise presidendi Joe Bideni administratsioon oli Poolast Ukrainasse tellinud 40 Pac-3 püüdurraketti. Pärast Trumpi kõnet kindral Kelloggiga vabastati neist lõpuks tosin.

Sellest pöördepunktist haarasid seejärel kinni Euroopa pealinnad, kes olid kindlad, et ahvatlevad USA presidenti Kiievi toetust suurendama.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz hakkas pakkuma Patrioti süsteemide ostmist, mis saadetakse sõjast räsitud riigi kaitsevõime tugevdamiseks.

NATO peasekretär Mark Rutte läks veelgi kaugemale, pakkudes Trumpile võimalust saada Euroopa liitlastelt ja Kanadalt hüvitist miljardite dollarite ulatuses Ameerikas toodetud relvade saatmise eest Ukrainasse.

See oli kokkulepe, mille sõlmis USA president, keda olid vaikselt lobistanud nõunikud, näiteks kindral Kellogg, väites, et Euroopa riikide kohustamine Ameerika relvade Euroopasse saatmise eest on tema „Teeme Ameerika jälle suureks” põhimõtete demonstreerimine.

Need relvad mitte ainult ei veennud Putinit läbirääkimiste laua taha tulema, vaid näitasid ka Ameerika relvade tõhusust Euroopa katses end kodumaise toodangu abil uuesti relvastada.

Trumpil kulus 13. juulini vaid üheksa päeva, et koos Ruttega teatada oma 10 miljardi dollari suurusest abist ning tollimaksude tõstmise väljavaatest Venemaale ja kõigile riikidele, kes ostavad Vene fossiilkütuseid.

Tolle nädala lõpuks oli tänu Saksamaaga sõlmitud kokkuleppele Ukrainasse juba saabunud Patrioti õhutõrjesüsteem ja veel püüdurrakette.

Kaitseministeerium Pentagon ja Valge Maja kasutasid seda käiku ära, et veenda Euroopa riike riskima ja saatma oma olemasolevad varud Kiievisse, oodates samal ajal, kuni Ameerika neid täiendab.

Mõne riigi jaoks on see aga raske ülesanne, arvestades, et nende Patriotid asendatakse alles järgmise aasta alguses.

Varem sel nädalal teatas Berliin kokkuleppest Washingtoniga, millega annetatakse Ukrainale veel viis patareid.

Saksamaa eraldab raha kahe süsteemi jaoks, samas kui Norra on lubanud maksta kolmanda eest.

Asendused peaksid tulema Šveitsile kunagi lubatud tellimustest.

Bern avalikustas eelmisel nädalal, et Washington oli neile teatanud, et neutraalsele riigile mõeldud tarned suunatakse Kiievi toetamiseks.

Trumpile teatati, et Šveitsi tellimuse suunamine aitab vabastada Ukraina toetamiseks vajalikke süsteeme.

Šveits tellis viis Patriot süsteemi 2022. aastal, eeldades, et tarned algavad 2026. aastal ja lõpevad kaks aastat hiljem.