Iisrael teeb oma vastastele sama, mis kunagi juutidega tehti: piinab neid näljutamisega. Iisraeli poolt sisse piiratud Gazas lapsed nälgivad nagu kunagi juudid natside koonduslaagrites.

Ajakirjanik, kes pildistas Gazas asuvas telgis ema, kes hoiab süles oma raskelt alatoidetud imikut, jagas fotode taga peituvat õõvastavat lugu, vahendab Daily Mail.

Ahmed al-Arini jagatud pildid ilmusid sel nädalal ajalehtedes üle maailma, samal ajal kui rahvusvahelised abiorganisatsioonid hoiatasid sadade tuhandete tsiviilelanike ees seisva näljahäda ohu eest.

Palestiinlased süüdistavad Iisraeli kaitsevägesid Gaza „äralõikamises”, kuid Iisrael väidab, et Hamas on süüdi tsiviilisikutele abi andmata jätmises.

Al-Arini ütles BBC-le: „Tegin selle foto, sest tahtsin näidata ülejäänud maailmale äärmist nälga, mille all imikud ja lapsed Gaza sektoris kannatavad.”

Fotodel on kujutatud imik Muhammad Zakariya Ayyoub al-Matouqi ema süles telgis, mida nad nüüd Gaza linnas jagavad.

18 kuu vanuselt on sõja karm reaalsus kõik, mida laps kunagi tundnud on. Väidetavalt on ta kaal langenud üheksalt kilogrammilt vaid kuuele – pooleni temaealise terve lapse kaalust –, samal ajal kui Gaza tsiviilelanikkond maadleb näljaga.

Al-Arini ütles, et Muhammad ja tema ema olid konflikti tõttu oma kodust Põhja-Gazas välja tõrjutud ning et ta leidis nad täiesti tühjast telgist, „välja arvatud väike ahi”.

„See meenutas hauda,” sõnas ta.

Muhammad oli riietatud ainult prügikotist tehtud mähkmesse – fotograafi sõnul on see Gazasse voolava abi puudumise tagajärg. Tema kahvatu ja kõhn ema toetas lapse pead oma nõrga käega.

Laps ei olnud saanud imikutoitu, piimasegu ega vitamiine, kui al-Arini neid 21. juulil 2025 pildistas.

Pärast 21 kuud kestnud pikaleveninud konflikti Gazas teatas Iisrael neljapäeval, et kutsub oma läbirääkimiste meeskonna Hamasiga peetavatelt kõnelustelt tagasi, seades kahtluse alla lootused püsiva ja peatse relvarahu saavutamiseks.

Kuid kohapeal ei saa risttule lõksu jäänud tsiviilisikud ootamist endale lubada, väidavad ÜRO ja enam kui 100 rahvusvahelist vabaühendust, kes hoiatasid sel nädalal, et palestiinlased hakkavad massiliselt nälga surema.

Gaza umbes 2,1 miljonist inimesest koosnev elanikkond seisab silmitsi tõsise toidu- ja muude oluliste kaupade puudusega, mida süvendab märtsist maini kehtestatud blokaad ja nüüdseks sisse imbuvate ressursside piiratus.

Iisrael on süüdistanud abipuuduses ÜRO-d ja väitnud sel nädalal, et Hamas kasutab pantvangiläbirääkimistel ära niinimetatud „näljahäda narratiivi”.

ÜRO väidab, et Iisrael ei loo tingimusi abi ohutuks kohaletoimetamiseks.

Kasvava surve all abi Gaza tsiviilelanikkonnale kohaletoimetamiseks on Iisrael toetanud USA toetatud eraabioperatsiooni nimega Gaza Humanitaarfond (GHF).

Kuid ÜRO teatab, et Iisraeli väed on tapnud üle 1000 toiduvarusid otsiva inimese, enamasti GHF-i humanitaarkeskuste lähedal. ÜRO on nimetanud jaotusskeemi „sadistlikuks surmalõksuks”.

Iisrael on süüdistanud Hamasi abipunktide lähedal kaose õhutamises. Iisrael väidab, et väed on tulistanud ainult hoiatuslaske ja nad ei tulista tahtlikult tsiviilisikuid.

Samal ajal süüdistab GHF Hamasi oma abijaotusmudeli kaitsmisel ulatuslikus abivarguses.

Kuid uus USA valitsuse siseanalüüs ei leidnud tõendeid Hamasi poolt USA rahastatud humanitaarabivahendite süstemaatilise varguse kohta, mis seab kahtluse alla Iisraeli ja USA peamise põhjenduse abioperatsiooni toetamiseks.

Iisrael väidab, et on pühendunud abi sisselaskmisele, kuid peab seda kontrollima, et takistada selle varastamist Hamasi poolt, keda ta kriisis süüdistab.

Kuni lahendust ei leita, seisab ÜRO Maailma Toiduprogrammi andmetel silmitsi näljahädalaadsete tingimustega ligi veerand Gaza 2,1 miljonist palestiinlasest ja tuhanded kannatavad juba ägeda alatoitluse all.

Üks abitöötaja ütles: „Lapsed ütlevad oma vanematele, et nad tahavad taevasse minna, sest vähemalt taevas on toitu.”

Kogu Gaza sektoris on paljud lapsed nagu Muhammad sündinud nälga. Isegi kui konflikt peaks homme lõppema, pole ikka veel selget teed enamiku sõjas hävinud kodude ja avalike teenuste taastamiseks.

Reedel hoiatas ühendus Piirideta Arstid, et veerand Gaza väikelastest on alatoidetud ning et alla viieaastaste laste raske alatoitluse määr on ainuüksi viimase kahe nädala jooksul kolmekordistunud.

Gaza tervishoiuvõimude teatel on nälga surnud üle 100 inimese, enamik neist viimastel nädalatel. Inimõigusorganisatsioonid on öelnud, et massiline nälg levib olukorras, kus tonnide viisi toitu ja muid varusid seisab puutumata otse enklaavi lähedal.

Reedel teatas UNICEF Reutersile, et kui midagi ei muutu, saab augustiks otsa alatoidetud laste päästmiseks vajalik spetsiaalne terapeutiline toit. Pressiesindaja ütles, et neil on piisavalt kasutusvalmis terapeutilist toitu (RUTF) vaid 3000 lapse ravimiseks.

Toitainerikkad ja kõrge kalorsusega RUTF-varud, näiteks kõrge energiasisaldusega küpsised ja piimapulbriga rikastatud maapähklipasta on raske alatoitluse ravis kriitilise tähtsusega.

UNICEF teatas, et aprillist juuli keskpaigani võeti ägeda alatoitlusega haiglasse 20 504 last. Neist patsientidest kannatas 3247 raske ägeda alatoitumuse all, mis on peaaegu kolm korda rohkem kui aasta esimesel kolmel kuul.

Raske alatoitumus võib põhjustada surma ning pikaajalisi füüsilise ja vaimse arengu probleeme lastel, kes ellu jäävad.

Prantsuse president Emmanuel Macron teatas eile neljapäeval 24. juulil, et Prantsusmaa kavatseb septembris tunnustada Palestiina riiki lootuses tuua piirkonda rahu, mis pälvis Iisraelilt ja Ameerika Ühendriikidelt terava vastuseisu.

Liikusid sahinad, et Suurbritannia võib soovida eeskuju järgida. Üks ametnik ütles neljapäeval Financial Timesile: „Sinna me suundume.”

USA prsidendi Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoff ütles neljapäeval, et toob oma meeskonna Kataris Dohast koju „pärast Hamasi viimast vastust, mis näitab selgelt soovi puudumist Gazas relvarahu saavutada”.

Ta ütles, et Hamas „ei paista olevat koordineeritud ega tegutse heas usus” ning et „me kaalume nüüd alternatiivseid võimalusi pantvangide kojutoomiseks ja Gaza rahvale stabiilsema keskkonna loomiseks”.

Hamas omalt poolt teatas, et on Iisraeli ja USA otsusest läbirääkimistest taganeda üllatunud, rõhutades, et soovib läbirääkimisi jätkata.

Üks Iisraeli kõrgem ametnik kinnitas, et läbirääkimistel „ei ole kokkuvarisemis”, edastas Times of Israel. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ei ole veel kommenteerinud, miks nende läbirääkijad Dohast lahkusid.

Iisrael on öelnud, et ei nõustu relvarahuga enne, kui Hamas loobub võimust Gazas ja desarmeerub. Hamas ütleb, et on valmis võimult lahkuma, kuid mitte loobuma oma relvadest.

Egiptuse riigiga seotud telekanal Al Qahera teatas reedel Egiptuse allikale viidates, et pärast Iisraeli Hamasi vastuse ülevaatamist peaksid relvarahu läbirääkimised jätkuma järgmisel nädalal.

Samal ajal kui maailma liidrid otsivad konfliktist väljapääsu, kannatavad kohapealsed tsiviilisikud jätkuvalt selle kõige hullemate õuduste all.

ÜRO inimõiguste büroo andmetel on Iisraeli sõjavägi viimase kahe kuu jooksul tapnud üle 1000 toiduabi hankinud palestiinlase.

Väidetavalt hukkus veidi üle kolmveerandi neist USA toetatud Gaza humanitaarfondi nelja jaotuskeskuse lähedal.

Uudisteagentuur Agence France-Presse (AFP) kutsus sel nädalal Iisraeli üles lubama oma vabakutseliste kaastöötajate ja nende perekondade viivitamatut evakueerimist, hoiatades, et neil on nälja tõttu raskusi tööga.

AFP ajakirjanike ühing teatas avalduses, et nende kolleegid on tõsises näljaohus ja et „ilma sekkumiseta surevad viimased Gaza reporterid”.

Avalduses öeldi, et Gazas töötavad ajakirjanikud on hiljuti hoiatanud, et neil pole enam jõudu oma tööd teha. Kogu sõja vältel on AFP reporterid vapralt eesliinil reportaaže teinud, heites valgust konflikti kõige tumedamatele külgedele, hoolimata vigastuste või surma ohust.

Kvaliteetse reportaaži kadu Palestiina enklaavi seest kahjustaks püüdlusi sõjast täpselt teada anda.

Gazas tegutsev humanitaarabi organisatsioon Norra Pagulasnõukogu teatas sel nädalal samuti, et nende töötajad „liituvad samade toidujärjekordadega, riskides tulistamisega, et toita oma peresid”.

„Kuna varud on nüüd täielikult otsakorral, näevad humanitaarabi organisatsioonid, kuidas nende endi kolleegid ja partnerid nende silme all hääbuvad,” öeldi avalduses, ühinedes üleskutsetega avada maismaapiirid ja taastada täielik toiduvoog.