Saaremaa lõunatipus asuv Sõrve tuletorn võib Saaremaad külastavatele soomlastele tuttav olla, erinevalt selle kõrval asuvast mahajäetud Nõukogude piirivalvepostist ja selle territooriumile ehitatud väikesest sõjamuuseumist. Soomlane Markku, kes istub sõjamuuseumi tagasihoidlikul väliterrassil, on selle keskkonnaga üsna tuttav, kuna ta on viimased 15 aastat kõik oma suved siin veetnud.

Nüüd ütleb 65-aastane soomlane, et kahe-kolme aasta pärast ta enam Saaremaale ja Sõrve ei tule, vahendab Iltalehti.

„Olen ostnud vana haagise ja vean oma asju siit aeglaselt Helsingisse koju. Sügisel Helsingisse naastes võtan alati korraga ühe koorma kaasa,” ütleb ta.

Markkul on Sõrves maja, mille ta kunagi poolkogemata endale sai, kui seda talle Helsingis pakuti. See oli Soome jahimeeste ehitatud jahimaja. Markku renoveeris maja täielikult elumajaks ja hakkas kevadest sügiseni pool aastat Sõrves veetma. Tal oli aega, kuna ta oli haiguse tõttu taksojuhi ametist pensionile jäänud.

Markku on innukas loodusfotograaf ja loodus oli suurim põhjus, miks ta Saaremaasse armus.

Loodus on ka üks kahest põhjusest, miks ta on otsustanud Saaremaa maha jätta ja Soome naasta.

Kõigest 10 aastat tagasi oli Saaremaa oma loodusliku mitmekesisuse poolest nagu paradiis. Biotoope oli seinast seina ja koos nendega rikkalik valik erinevaid linnu-, taime- ja liblikaliike. Soomest Uusimaalt saabunud inimene oli Saaremaa looduse mitmekesisusest lihtsalt hämmingus, selgitab ta.

Nüüd on olukord täielikult pea peale pööratud. Looduse majanduslik ekspluateerimine on kiirenenud ajal, kui niitudel on lastud võssa kasvada. Jahipidamine on siin olnud nii äge, et tänapäeval kardavad põdrad ja metskitsed autosid juba mitmesaja meetri kauguselt, räägib ta.

Markkule on meeldinud pildistada ka vanu hooneid, mida Saaremaa samuti säilitada ei taha, vaid pigem lammutada.

Markkut ja paljusid teisi kohalikke elanikke ärritab eriti riigi plaan rajada Sõrve kuni tuhat meretuulikut, mis muudaks loodust ja maastikku põhjalikult.

Meremaastikud on varsti nööpnõelu täis, nii et sellega on nüüd kõik, sõnab ta.

Teine tegur, mis soomlase kolimisotsust mõjutas, on hinnatase. Kui 15 aastat tagasi olid Saaremaa ja kogu Eesti veel suhteliselt taskukohased elukohad, siis nüüd on see olukord pea peale pööratud. Nüüd on Soome odavam riik kui Eesti, eriti toidu, elektri ja paljude teenuste osas.

Ma lihtsalt ei saa endale enam Saaremaale tulekut lubada. Soome pensioniga siin enam hakkama ei saa, ütleb ta.

Sel kevadel, kui ma siia tulin, oli mul kaasas piisavalt toitu terveks kuuks ajaks. Varem viisin ma toitu Eestist Soome, aga nüüd teen vastupidist, räägib ta.

Toiduinflatsioon ehk hinnatõus on viimastel aastatel olnud Eestis kiire. Toidu üldine hinnatase on Eestis juba niigi kõrgem kui Soomes. Inflatsioon on Eestis ka sel aastal kiire.

Keegi ei leia Eestis põhjust pidevale hinnarallile. Eestlased suhtuvad sellesse kummaliselt ükskõikselt, umbes nii, et „kaupmehed peaksid oma raha saama ja riik peaks oma raha saama ja bla-bla-blaa”. Keegi ei protesteeri üldse, imestab soomlane.

Eestis on rahapuudus häbiväärne. Olen ilmselt ainus kohalikus toidupoes, kes allahinnatud toitu ostab, sõnab ta.

Markku ütleb, et on märganud, et teised soomlased on Saaremaalt juba lahkunud. Elu on üsna üksildane. Varem elas siin Sõrves 4–5 soomlast, vähemalt suvel, aga nad on kõik lahkunud, arutleb ta.

Olen viimane soomlane Sõrves ja varsti olen ka mina läinud, märgib ta.

Saaremaal elavate ja saart külastavate soomlaste arv on viimase 20 aasta jooksul järsult langenud.

Koroonaviiruse kriis peatas ajutiselt Soome turismi Saaremaale, kuid Soome turistide arv hakkas langema juba 2006. aastal. 2005. aasta juulis külastas Saaremaad kolm korda rohkem soomlasi kui eelmise, 2024. aasta juulis.

Eelmisel aastal registreeriti Saaremaal rohkem turiste Lätist kui Soomest. Sel kevadel külastas saart lätlasi kolm korda rohkem kui soomlasi. Eelmisel aastal olid soomlased ööbimiste arvu poolest siiski veidi ees.

Eestlased veetsid eelmisel aastal Saaremaa majutusasutustes 195 000 ööd ja soomlased 26 000 ööd.

Saaremaa pole enam soomlaste „oma” saar ja „oma” puhkuseparadiis – Saaremaa valsi maagiline sünnikoht. Kui Saaremaa oli 1990. aastatel Soomes moodne puhkusekoht, siis enam mitte. Väljaspool suvekuid näeb Saaremaal väga vähe soomlasi.

Soomlaste kadumist on märgatud ka Saaremaa vallavalitsuses. Saaremaa turundusjuhi Kristina Mägi sõnul on Soome turismis aga ka positiivseid trende.

Soome turistide keskmine vanus on langenud ja on nüüd umbes 45 aastat. Varem oli see 60. Praegu tulevad siia Soomest ka lastega pered ning inimesed tulevad siia mootorrataste ja matkaautodega, ütleb Mägi Saaremaa pealinnas Kuressaares.

Ta ütleb, et soomlased on Saaremaal nõutud kliendid, sest nad kulutavad oma reisile rohkem raha kui lätlased või eestlased. Seda on märgata ka õhtul Kuressaare baaride terrassidel, kus domineerib on soome keel.

Mägi sõnul tulevad Saaremaale nii turistid kui ka soomlased otsima loodust, rahu ja vaikust. Ta möönab ka, et hinnad on järsult tõusnud, aga keegi ei saa sinna midagi teha.

Ka Kuressaares asuva Grand Rose Spa hotelli omanik Kalle Kuusik rõhutab Soome klientide olulisust. Kuusiku sõnul on paljud soomlased püsikliendid, kes tulevad ikka ja jälle.

Kuressaare on väike, aga täis võimalusi. Siin on kõik lähedal, alates Kuressaare lossist kuni restoranideni. Soomlased hindavad kohalikku kultuuri, ajalugu ja toitu ning meil on ühine mõtteviis. Saaremaal on turvaline, siin pole liiga palju inimesi ja soomlased tunnevad end koduselt, ütleb Kuusik.

Saaremaal elab endiselt alaliselt või vähemalt osa aastast elavaid soomlasi, kes on sinna eluaseme ostnud. Saaremaa soomlased on koondunud Kuressaarde. Üks neist on Tapio, kes avastas Saaremaa 1999. aastal. 67-aastane Tapio töötab Turus professorina, kuid veedab enda sõnul võimalikult palju aega oma Kuressaare majas.

Tapio sõnul hakkavad Saaremaal alaliselt viibivad soomlased juba vananema ja paljud kolivad terviseprobleemide tõttu tagasi Soome. Ta ise ütleb, et teda paelus kunagi Saaremaa kultuur ja ajalugu.

„Mind köidab Kuressaare rahu. See on natuke nagu Ahvenamaal asuv Maarianhamina. Siin on ka teenused lähedal ja siin saab elada ka vanemas eas,” räägib ta Kuressaare Pritsumaja restorani terrassil.

Pritsumaja asutas 2008. aastal soomlane Kari Hiltunen, kellel oli Saaremaal kokku viis restorani: neli Kuressaares ja üks Nasval. Hiltunen loobus oma restoranidest aastaid tagasi ja kolis Saaremaalt ära. Nüüd elab ta Ahvenamaal ja ütleb, et külastas Saaremaad eelmise aasta augustis esimest korda pika aja jooksul.

„Seal pole enam sama õhkkonda,” sõnab Hiltunen.

Tapio ütleb samuti, et on märganud Eesti tugevat inflatsiooni, eriti toidupoes, aga veelgi rohkem muretseb ta Eesti põllumajanduse olukorra pärast.

Pärast kolhoosiaega ei loodud siia elujõulist põllumajandust, kuigi võimalusi oli. Siinne loodus on puhas. Võiks öelda, et Eesti elab ikka veel kolhoosiajas, naerab ta.

Tapio sõnul ei ole Saaremaa täielikult turismist sõltuv, kuna saarel on suured metsaressursid ja palju väiketööstust. Ta ise plaanib Saaremaale jääda nii kauaks kui võimalik, kuna ta jääb estofiiliks ehk Eesti sõbraks ja austajaks – tulgu mis tuleb.

Nädal pärast jaanipäeva oli Kuressaare hotellides endiselt vabu kohti ja isegi hindade üle tingimine tundus olevat võimalik. 65 eurot üheinimesetoa eest hiljuti renoveeritud spaahotellis koos hommikusöögiga on Soome standardite järgi soodne hind.

Kuressaares on kümmekond spaahotelli, kuid soome keelt räägitakse neis üha harvemini. Hotellide ja restoranide noored klienditeenindajad ei räägi soome keelt ja püüavad oma klientidega inglise keeles läbi saada. Ka see näib hästi toimivat.

Kuressaares Kardemon Coffee kohvikus on kuulda ka võõrkeelsete vestluste suminat, kuid ka siin ei ole see soome, vaid inglise ja saksa keeles. Kohvikut peab Saaremaal sündinud, kuid viimased peaaegu 30 aastat peamiselt Soomes elanud Siret Kaljumaa. Ta ütleb, et sõidab sageli Tuusula ja Kuressaare vahet ning kaalub Saaremaale tagasi kolimist.

Kaljumaa sõnul pole Saaremaal kellelgi aimugi, kuidas Soome turistide vooge uuesti kasvatada.

Tõsiasi on see, et soomlased on Saaremaast lihtsalt tüdinud. Nad on siin juba kõike näinud. Kui nad tõesti tahaksid siia rohkem Soome turiste, peaksid nad midagi täiesti uut välja mõtlema, sõnab ta.

Mis see „midagi uut” olla võiks?

Noort Soome Instagrami põlvkonda saaks siia meelitada, turustades Saaremaad kui fitness-elustiili sihtkohta. Siin on suurepärased võimalused igasuguste spordialadega tegelemiseks: kanuumatkadel käimiseks, surfamiseks, erinevas looduses matkamiseks, joogalaagrites osalemiseks ja nii edasi. Saaremaa neid turundusvõimalusi praegu ei kasuta, sõnab ta.

Ka Grand Rose Spa omanik Kalle Kuusik leiab, et Saaremaad tuleks rohkem turundada, eriti sotsiaalmeedias. Kuusik suunaks turunduse eelkõige Soome.

Peaksime pakkuma rohkem elamusi, mitte ainult majutust. Kindlasti oleks nõudlust reisipakettide järele, mis sisaldavad kohalikku toitu, loodusmatku ja saunarituaale. Talvel võiksid toimuda jõuluturud ja jääskulptuuride näitused, aga ka talvised retriidid vabaõhuujumisega, arutleb Kuusik.

Teisest küljest pole kergendust neile soomlastele, kes peavad Saaremaad liiga vaevaliseks teekonnaks. Eestil pole kavatsust ega vahendeid ehitada silda Saaremaa ja mandri vahele ning enamik kohalikke elanikke seda isegi ei soovi.