Saksa kaitseminister Boris Pistorius tuli Erdingisse tegelikult juba teisipäeval, et saada aimu Bundeswehri droonide arendamisest. Kuid see kohtumine jääb kahe teise kohtumise vahele, üks esmaspäeval ja teine sel kolmapäeval, mille eesmärk on tugevdada Ukraina õhukaitset.

See omakorda on seotud droonidega, mida Venemaa president Vladimir Putin ööst öösse sadade kaupa riiki ründama saadab. Kuid samal ajal, kui droonide parved terroriseerivad peamiselt tsiviilelanikkonda, tulistab Putini armee ka ballistilisi rakette, tiibrakette ja hüperhelikiirusega relvi, vahendab Spiegel.

Nende kõrgtehnoloogiliste relvadega kavatseb Putin tahtlikult hävitada Ukraina kriitilise infrastruktuuri: elektrijaamad ja alajaamad, logistikakeskused, näiteks Odessa sadam, ja tööstusrajatised, sealhulgas relvatootmine. Ukraina väitel pakub nende rünnakute vastu praegu kõige usaldusväärsemat kaitset õhukaitsesüsteem: USA-s toodetud Patriot, mis on lühend sõnadest „Phased Array Tracking Radar to Intercept on Target”.

Alates maikuust on Saksamaa valitsus ühendanud jõud, et aidata Ukrainat selles küsimuses. Mai alguses tegi Pistorius oma USA kolleegile Pete Hegsethile ettepaneku, et Saksamaa võiks osta USA-lt kaks süsteemi ja edastada need Ukrainale. Kantsler Merz tegi sama pakkumise ka USA presidendile Donald Trumpile varsti pärast seda.

Hilisemas telefonikõnes Merziga nõustus Trump väidetavalt isegi müüma viit Patrioti patareid. Kuid elupäästva varustuse kiire Ukrainasse toimetamine osutub keeruliseks isegi pärast seda, kui Trump teatas eelmisel nädalal Ovaalkabinetis NATO peasekretäri Mark Rutte juuresolekul, et saadab Ukrainale terve hulga relvi – sealhulgas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski poolt kiiresti palutud Patrioti patareid.

„See pole lootusetu,” ütles Pistorius teisipäeval Erdingis. Eeltingimuseks on aga see, „et riigid, kellel need on, oleksid valmis need nüüd kohe üle andma, et teised saaksid nende eest maksta ja need saaks Ukrainasse saata”. Nagu on nüüdseks selgeks saanud, on USA idee selles, et Euroopa liitlased annavad üle süsteemid oma sõjaväevarudest ja saavad hiljem asendused, kui USA tootja RTX Corporation liigutab neid tarnejärjekorras ülespoole.

Peamine probleem on aga valitsusallikate sõnul see, et esimene süsteem on saadaval alles vähemalt kaheksa kuu pärast. Seejärel võiks Saksamaa saada patarei, mis oli algselt mõeldud Šveitsile. Kõik järgnevad tarned võtaksid veelgi kauem aega. Selle skeemi alus pidi pandi paika Ukraina kontaktgrupi virtuaalsel kohtumisel, mida Pistorius ja tema Briti kolleeg John Healey juhatasid esmaspäeval.

Lisaks Saksamaale on ka teised riigid, näiteks Norra, Rootsi ja Holland avaldanud valmisolekut rahastada Patrioti süsteemide üleandmist Ukrainale, ütles kaitseminister Pistorius väljaandele Spiegel. Siiski pole veel otsustatud, milline riik võiks Patrioti süsteeme Ukrainale tarnida. Üleskutse ajal sellele isegi ei mõeldud.

Üldiselt soovivad toetavad riigid tuvastada kuni viis süsteemi, mida saaks Ukrainale üle anda. See on ambitsioonikas, märkis Pistorius. On oluline, et süsteeme üleandvad riigid saaksid jätkuvalt täita oma NATO nõudeid ja et NATO-l ei tekiks julgeolekulünki, lisas ta.

Toetavate riikide kõrged sõjaväelased selgitavad nüüd, kuidas seda saavutada. Spiegeli saadud teabe kohaselt ei juhi kohtumist Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja, USA õhujõudude kindral Alexus Grynkewich, nagu algselt teatati, vaid NATO peakorteri staabiülem Monsis Belgias, Saksa kindral Markus Laubenthal. Nende ülesanne on selgitada, milline toetav riik on kõige tõenäolisemalt võimeline Patrioti süsteeme üle andma ja millistel tingimustel, teatas kaitseministeerium.

Seejärel esitatakse tulemused ministritele uuesti. Pistorius ütles, et „lauale tuleb tuua ettepanek, mis saab enamuse toetuse, mis võtab arvesse NATO ees antud lubadusi ja mis ei ohusta meie endi julgeolekut”. Ta tegi ka selgeks, et see võib nõuda USA-lt täiendavaid mööndusi. „Meie ootus on, et NATO pöördub seejärel uuesti USA poole ja teeb Patriot-süsteemide tootjale selgeks, et riigid, kes oma süsteemid üle annavad, peavad saama uued süsteemid mõne kuu jooksul,” lisas Pistorius.

See lubadus peab seejärel „ka vettpidav olema”. Ta lisas, et ta pidas eelmisel nädalal ka „USA tootja juhtkonnaga intensiivseid arutelusid ja surus peale tootmise ja tarnimise edasist kiirendamist”. Kui pärast kolmapäevast kohtumist on veel küsimusi, on mõeldav ka uus telefonikõne Hegsethiga.

Pistorius on korduvalt selgelt öelnud, et Bundeswehr saab oma inventari kuuluvaid Patriot süsteeme Ukrainasse üle anda ainult siis, kui Saksamaa saab kohe uued süsteemid Ameerika Ühendriikidelt. „Me räägime kuudest, mitte aastatest,” ütles ta. Erdingis selgitas ta, et kuus kuni kaheksa kuud on maksimaalne periood, mille Saksamaa suudab ületada.

Põhiline on see, et Saksamaa suudab täita oma NATO kohustusi ja „ei teki suuri lünki, mis ohustavad meie ja meie liitlaste julgeolekut”, rõhutas Pistorius. „Asi ei ole ainult meie õhukaitse praeguses operatiivvõimes. Asi on ka selles, et suudaksime läbi viia pidevat väljaõpet Patriot süsteemidel, mis nõuab minimaalset arvu süsteeme.”

Vastasel juhul on Bundeswehril oht, et neil ei ole personali täiendavate Patriot süsteemide opereerimiseks, kui need tulevad. Bundeswehr on tellinud Ameerika Ühendriikidelt veel kaheksa Patrioti süsteemi.

Kaheteistkümnest patareist, mis Saksamaal kunagi oli, on kolm juba Ukrainasse üle antud. Veel kaks paiknevad Poolas Rzeszówi lennujaama kaitsmiseks. Väljaõppeks on tavaliselt vaja vähemalt ühte süsteemi, mille kasutamist on Saksamaa võimaldanud ka Ukraina sõduritele.