Soome töötuse määra näitaja tõusis juunis 9,3 protsendini. See trend ei tõota head töötuskindlustusmaksete arengule.

Kevadel hindas Tööhõivefond, et käesoleval aastal võib ees oodata palgast kogutavate töötuskindlustusmaksete tõus. Tõus võib olla nii suur, et see tühistab kevadel valitsuse poolt teatavates sissetulekugruppides välja kuulutatud maksulangetuse mõju, vahendab Iltalehti.

Maksete suurus otsustatakse igal aastal eraldi. Kevadel oli see hinnang, kuid sellest ajast alates pole töötuse määras positiivseid muutusi toimunud. Pigem vastupidi.

Soome statistikaamet avaldas sel nädalal juunikuu tööhõive statistika, mille kohaselt oli töötuse määra trend 9,3 protsenti. See on 0,2 protsendipunkti rohkem kui veebruaris-mais. Jaanuaris oli trend 9,0 protsenti.

Eelmisel aastal tõusis trend 7,8 protsendilt üheksale protsendile. Eesmärk on trendinumbrist eemaldada hooajalised ja ebaregulaarsed juhuslikud kõikumised.

Tööhõivefond prognoosis kevadel, et töötuse määr on sel aastal umbes 8,9 protsenti ja järgmisel aastal umbes 8,4 protsenti. Rahandusministeeriumi prognoosi protsendinumbrid olid kõrgemad, kuid isegi seal on järgmise aasta prognoosis väike langus.

„Muidugi on see halb areng, kuid mitte oluline kõrvalekalle võrreldes kevadel olnuga,” ütles Tööhõivefondi rahandus- ja majandusdirektor Karo Nukarinen juunikuu töötuse määra kommenteerides.

Tööhõivefondi kevadel antud hinnangu kohaselt peaksid tööandja ja töötaja töötuskindlustusmaksed suurenema kokku umbes 0,5–1,5 protsendipunkti võrra. Maksed jagunevad umbes pooleks tööandja ja töötaja vahel. Praegu maksab tööandja töötuskindlustusmakseid keskmiselt 0,61 protsenti palgast ja töötaja 0,59 protsenti. Uut täpsemat hinnangut pole veel antud.

„Vahemik on üsna suur, kuid majanduses valitseb erakordne ebakindlus, on geopoliitilised väljakutsed, on tariifid ja nii edasi, seega on üsna keeruline prognoosida, kuhu see kõik välja viib,” ütleb Nukarinen.

Kauppalehti arvutuste kohaselt tähendab isegi selline pealtnäha väike tõus umbes 500–1500 miljonit eurot, kuna Soome kogu palgafond on umbes 100 miljardit eurot. Töötajate makstavad kindlustusmaksed suureneksid seega umbes 250–750 miljoni euro võrra.

Töötuskindlustusmaksed varieeruvad igal aastal, kuna need rahastavad töötushüvitiste kulusid, näiteks sissetulekupõhist ja töötutoetust, mida maksavad töötukassad. Töötuse suurenedes suurenevad ka kulud, seega on vaja koguda rohkem vahendeid.

Tööhõivefond otsustab lõpliku makseettepaneku augustis, kui esitab ettepaneku sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumile. Lisaks töötuse prognoosile lähtub Tööhõivefond oma soovituses maailmamajanduse väljavaadetest ja Tööhõivefondi finantsseisundist.

Selle valitsusperioodi jooksul on töötuskindlustusmakseid vähendatud kaks korda. 2024. aastal vähendati maksete kogusummat drastiliselt 3,04 protsendilt 1,6 protsendile. Nukarineni sõnul olid majanduse ja tööhõive väljavaated sel ajal head ning valitsuse eelarve kanded tööhõive edendamiseks suurendasid usaldust.

Teatud mõttes näitasid kõik tähed samas suunas ja üldiseks tulemuseks oli see, et protsent vähenes, märgib ta.

Kuigi töötuse määr hakkas tõusma, tehti ka käesolevaks aastaks mõõdukas vähendamine 1,2 protsendini. Protsent on selgelt madalam ajaloolisest keskmisest.

Kuna üldpilt on halvenenud, peame kaaluma maksete suurendamist, ütleb Nukarinen.

Soome statistikaameti andmetel vähenes käesoleva aasta teises kvartalis hõivatute arv ja suurenes töötute arv võrreldes aastataguse ajaga. Meestel oli veidi suurem tõenäosus tööd leida kui eelmisel aastal, kuid naistel oli selgelt väiksem tõenäosus tööd leida. Tööturult väljas olevaid inimesi oli umbes sama palju kui eelmisel aastal samal ajal.