Briti väljaande Telegraph andmetel on Suurbritannia ja Euroopa matnud maha plaanid saata Ukrainasse tuhandeid sõdureid, kuna Donald Trumpi katsed sõja lõpetamise üle läbirääkimisi pidada on ebaõnnestunud.

„Tahte koalitsioon” keskendub tulevastes aruteludes Kiievi toetamisele Venemaa sissetungivate vägede vastu suunatud kurnamissõjas, näiliselt oma plaane pehmendades.

Briti peaministri Keir Starmeri ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni poolt sel aastal kiiruga loodud rühmitus loodi selleks, et korraldada Euroopa juhitud maavägi Ukraina ja Venemaa vahelise relvarahu valvamiseks.

Prantsuse presidendi Suurbritannia riigivisiidi ajal kokku kutsutud kohtumisel arutavad kümned maailma liidrid hoopis plaane laskemoonavarude suurendamiseks ja Ukraina siseriikliku kaitsetööstuse edendamiseks.

Telegraph’iga jagatud päevakorra mustandi kohaselt arutatakse ka Ukraina energiatootmise taastamist ja sõjast räsitud linnade sõjajärgset ülesehitust.

Otsus muuta rühmituse lähenemisviisi tuleb pärast USA presidendi kuude pikkuseid ebaõnnestunud katseid veenda Vladimir Putinit vaherahu sõlmima.

Diplomaatiline allikas ütles Telegraphile: „Arvestades, et Trumpi strateegia pole veel tulemusi andnud, on relvarahu saavutamine veel liiga kaugel, et arutada, kuidas seda tagada. Nüüd on vaja jätkata relvade tarnimist Ukrainale, et ta saaks end kaitsta, ja käsikäes sellega jätkata surve avaldamist Venemaale tõsiste läbirääkimiste alustamiseks.”

Eurooplased loodavad, et Ukraina toetamise jätkamine veenab Putinit läbirääkimiste laua taha tulema.

Ka Trump on meelt muutnud pärast seda, kui andis märku, et ta pole Putiniga rahul tema relvarahu nõudmiste ignoreerimise pärast.

USA president ütles, et saadab Kiievisse rohkem kaitserelvi, tühistades paar päeva varem tehtud otsuse saadetised peatada.

Kuid Trump on öelnud, et aitab rahastada Ukraina õhutõrjesüsteeme Patriot pärast seda, kui ta on vihastanud Venemaa droonide ja rakettide tulistamise pärast Ukraina linnadele.

Ta ütles: „Me saadame veel relvi. Me peame. Nad peavad suutma end kaitsta. Neile avaldatakse praegu väga tugevat survet.”

USA kaitseministeerium Pentagon pani eelmisel nädalal relvasaadetised, sealhulgas õhk-maa raketid ja suurtükimürsud, oma varude ülevaatamise osana pausile.

Neljapäeval videolingi vahendusel toimuvad kõnelused on esimene kord pärast märtsi, kui tahte koalitsioon on kokku tulnud.

Volodõmõr Zelenski peaks liituma kõnega Roomast, kus ta osaleb iga-aastasel Ukraina taastamiskonverentsil.

Otsus lõpetada kõnelused Euroopa juhitud vägede paigutamise üle on löök Ukraina presidendile, kes on nõudnud oma liitlastelt tugevaid julgeolekugarantiisid.

Kõnelused vägede kohapeale saatmise väljavaate üle kukkusid suures osas läbi piiratud vägede lubaduste ja Trumpi keeldumise tõttu pakkuda USA julgeolekugarantiisid sõjast räsitud riigis paiknevatele Euroopa sõjaväelastele.

Aruteludega kursis olev allikas ütles: „Teatud realism on vallandunud. See oleks võinud dubleerida olemasolevaid NATO ja teisi mehhanisme, aga kõik kukkus kokku USA julgestuse ja piiratud sõdurite probleemi tõttu.”

Algsed plaanid ulatuslikuks sõdurite paigutamiseks Ukraina linnade, sadamate ja tuumaelektrijaamade kaitsmiseks olid juba lahjendatud sellega, et Lääne väljaõppemissioonid viidi riiki tagasi.

Arvati, et Briti ja Prantsuse sõjaväe instruktorite kohalolek täidab lubaduse saata Lääne sõdurid maale, ilma et see provotseeriks Venemaad ega seaks ohtu NATO plaane kaitsta oma idatiiba.

Varem sel nädalal ütles Prantsuse ametnik ajakirjanikele: „Päevakorras on see, kuidas säilitada Ukraina võitlusvõime, kuidas suurendada survet Venemaale ja kuidas jätkata tööd järgmiste sammudega.”

Keir Starmeri viimase kõne stenogrammis  Zelenskiga on kirjas, et koalitsioon annab ka ülevaate „sõjaliste planeerijate tehtud märkimisväärsetest edusammudest.

Peaminister ütles Ukraina presidendile: „Hiljutised Venemaa rünnakud kinnitasid vajadust, et Ukraina sõbrad ja liitlased keskenduksid nii Ukraina kaitsmiseks vajaliku toetuse tagamisele kui ka relvarahujärgse tuleviku planeerimisele.”